Rasedusblogi: Sünnitusplaan

Ütlen kohe, et olen viimased päevad väga hõivatud olnud ja ilmselt ka tulevased päevad, kuna leidsin endale käsitöö näol uue hobi ja ma tegelen hetkel ainult sellega päevast päeva. Kui mu esimesed armsad asjad valmis saavad, siis kindlasti näitan ka teile ning jagan video, mille järgi ma õppisin. Aga nüüd sünnitusplaanist!

Kuna tegu on minu esimese sünnitusega, siis ma usun, et mulle on lubatud loota ja unistada ning mõelda sünnitus kergemaks katsumuseks, kui see võib-olla olema saab.

Minu esimene ja kõige suurem soov ja unistus on kanda rasedus vähemalt 37. nädalani, et mul oleks võimalus vees sünnitada.

Ma oletan, et olen esimeste valude tekkimisel kodus. Kui looteveed tulevad ära ja valud on üsna intensiivsed ja mind valdab väike hirm, et sünnitus võib päris kiiresti edeneda, siis lähen kohe haiglasse. Kui veed ei ole ära tulnud, siis tahaksin võimalikult kaua kodus olla ja proovida tegeleda veel viimaste ettevalmistustega- kodu koristada, jalutada ja ennast korda sättida. Kodus eelistaksin olla magamistoas, kuna see keskkond on mulle armsam ja hubasem. Tahan, et valgus oleks pigem hämar ja küünlad põleksid. Mulle lihtsalt väga meeldib küünlavalgus. Beebi kui sa saad, siis hakka tulema nii umbes pärastlõunal, et ma ei peaks päevavalguses sünnitama 🙂

Haiglas tahaksin, et tugiisik e. Gaudo oleks mulle võimalikult lähedal koguaeg ning hetkel eelistan ka seda, et ta mind masseeriks.

Võimalikult palju tahaksin saada nõu ämmaemandalt, mis on mulle parem ja kuidas ma ennast lõdvestada saaks. Minu jaoks on väga oluline, et ma suudaksin lõdvestuda ja avada sünnitusteed. Soovin, et mulle tuletatakse meelde hingamist ja mind innustatakse ja kiidetakse – see annab mulle väga palju motivatsiooni.

Kui ma tahan nutta, siis lubage mul nutta aga tuletage mulle meelde, et millised hääled aitavad mul paremini lõdvestuda.
Kui ma tahan ja ämmaemand lubab ja Gaudo on nõus, siis sooviksin, et Gaudo tuleks ka minuga vanni.

Soovin, et mulle pakutakse valuvaigisteid ja kui valud on suured siis tulen vannist välja ja võtan kõik valuvaigistid vastu.

Kui ma vannis ei ole, siis soovin proovida võimalikult palju erinevaid asendeid sünnitamisel, et leida see kõige parem ja mugavam.

Soovin, et sünnituse ajal ei valitseks ruumis totaalselt tõsist keskkonda ja pigem tahaks, et olukorda leevendaks väike nali.

Kui ma väsin ja tundun kurnatud, siis andke mulle nõu võimalusel magada.

Kui laps on väljas, tahaksin teda esimesel võimalusel enda rinna peale. Nabanööri peab läbi lõikama lapse isa ning varsti peale seda tahaksin, et laps oleks ka isa nahk naha kontaktis.

Kuidas teil oli lugejad? Kas teie sünnitus kulges sünnitusplaani järgi ja kas seda mida arvasite tahtvat, tahtsite reaalselt ssünnitusel?

 

 

Rasedusblogi: 33+1 nädalat ämmaemanda visiit

Kleit – http://www.chichi.ee/ // Tagi – Cropp town // Sukapüksid – endiselt H&M rasedate osakonnast // Tennised – KäTi butiik facebookis // Rahakott – kingitus emalt // Rõngassall – New Yorker

Olgem ausad, et ega ma bussiga liigeldes sellist outfiti enam selga ei paneks, sest ma lihtsalt külmuks peatusse kõndides juba ära. Aga autoga poodi minemiseks mugav ja minuarvates lahe outfit.

Eile oli mul taas ÄE visiit. Eelmisest korrast oli möödas peaaegu 3 nädalat. Eesmärki mis mulle oli pandud, oli saavutatud. Kaalu ei tulnud juurde ei rohkem ega vähem kui 400 grammi. Eriti hea oli see tunne, kui ma tulin Soomest koju ja astusin kaalule, ning see number oli väiksem kui viimasel visiidil. Eestis olles muidugi kaaluke jälle tsipa tõusis. Ise ma arvasin visiidi hommikul, et ma kaalun ilmselt 4 kg vähem kui enne eelmist visiiti, sest ma olin midagi väga paha sisse söönud ja see ei teinud mu (loe: ka Gaudo ei saanud magada) öö põrguks. Enne ma piinlesi kella neljani hulludes valudes ja siis ma istusin tualetis vist neli korda pisarad silmas. Jumal tänatud, sellega vabanesin ka sellest pahast mis mulle nii palju valusid tegi. Ma korra mõtlesin isegi, et kas ma hakkan sünnitama, sest ainuke asend, mis mul lubas natukenegi inimlikult ennast tunda, oli käpuli patjade peal.

Aga lisaks kaalule oli vererõhk tiptop. AGA emakapõhja kõrgus oli jälle kõvasti juurde visanud – 35 cm juba ja ÄE ütles taaskord, et kõht on suur. Ultraheli me ei teinud aga ta pani mulle UH aja 24.novembriks. Selleks ajaks on mul rasedust 38!!! nädalat.

Muideks tollel pärastlõunal katsus ÄE mu kõhtu ka ja ütles, et lapse pea on all. Sellest infost ma palju ei järeldanud, sest mulle tundub, et ta käib vähemalt kord päevas peaga roiete juures ja ma siiralt loodan, et ma ei aja oma lapse pead ja peput segi :D.

Üks mitte eriti tore uudis ka – mind saadeti ikkagi GTT (glükoositaluvuse testi ) tegema jälle. Ma ei karda seda ja see polnud NII hull, nagu ma kirjutasin eelmissel korral, kui testi tegin, kuid olgem ausad, mitte keegi ei taha mingit magusat jama hommikusöögiks juua ja kolm korda lasta ennast torkida.

Tähtaeg hakkab juba lähenema ja isegi arst ütles, et sünnitus pole ju enam üldse kaugel. Lähipäevil kavatsen ma paika panna oma sünnitusplaani ja kindlasti tutvustan ka teile oma soove ja eelistusi sünnitusel.

Rasedusblogi: Kaheksas raseduskuu ja sügisesed rasedaoutfitid

 

Outfit #1

Tagi – Cropp town // Kleit – New Yorker // Sall ja kindad – ema kapist // Kott – Calvin Kleit // Saapad – Facebooki grupp K&K Kleidike // Rasedate sukapüksid – H&M

Kui ma seitsmendal kuul mõtlesin, et kuidas ma küll kaheksanda ja üheksanda üle elan, siis praegu ma mõtlen, et ega see kaheksas nii hull ei olegi.

Hinges on rahu. Meil on kõik lapsele olemas ja ma ei tunne enam millestki puudust. Mul on imearmas kodu, kuhu laps tuua, kõik vajalikud asjad beebi hooldamiseks ja igapäevatoimetusteks on olemas ja mis kõige tähtsam – emme ja issi ning suguvõsa ootavad pisikese Gaudoga kohtumist kannatamatult.

Tõsi ta on – praeguseks tundub, et nimi on valitud. Kuigi mulle tundub, et tulevane issi natuke kahtleb veel nimevalikus, siis minu tungival soovil ilmselt meie poja nimeks Gaudo saab. Oma issi järgi.

 

Kuidas läheb minu tital 33. rasedusnädalal ja millised 3 outfiti ma veel üles pildistanud olen sügisel, näete Emmede Klubist SIIT.

 

15 küsimust ja vastust

Juba päris ammu mõistsin, et mulle meeldib vastata küsimustele. Ma ei häbene midagi otse välja öelda ja leidsin ühe vahva küsitluse Meryli blogist. Tema küll on tubli blogija ja on võimeline blogima ka inglise keeles. Mina vastan küsimustele ikka eesti keeles.

AGA enne kui ma lähen selle küsitluse juurde, esitas üks anonüümne lugeja mulle mõnda aega tagasi ühe küsimuse, mis ilmselt tema hinge vaevas.

Küsimus: Kas vahest imelik tunne pole, et su kasuisa on su äi? Ehk pm su kasuvend on su partner?

Vastus: Naljakas on see, et esimene asi mida ma mõtlen selle küsimusega seoses on see, et kui paljud minu lugejatest selle üldse on konkreetsel välja lugenud, et Gaudo isa ei ole ainult mulle kui äi, vaid ka mu ema elukaaslane. Ma pole seda kunagi varjanud, järelikult see mind ei häiri ja mul pole sellepärast ka imelik tunne. Veel vähem ma ei mõtle, et ma olen koos oma kasuvennaga 😀 Issand, see kõlab nii jaburalt ja naljakalt. Lihtsalt elu on teinud oma keerdkäigud ja naljakad lükked. Teisalt ma ei lükka tagasi, et aasta tagasi, kui me veel paar ei olnud, mõtlesin küll, et kas natuke naljakas pole tunda mingeid tundeid oma ema elukaaslase poja vastu.

Ja lisaks on kaks küsimust, millele ma olen jätnud vastamata

Küsimus: Milline on tõhusaim kaalukaotuse viis?

Vastus: Minu kaalukaotus algas liikumisest ja sellega ma ilmselt alustan ka peale sünnitust kaalulangetamist. Teisalt on minule kasulik ka kartulist, jahust ja piimast loobumine.
Küsimus: Kas lapsele on nimi olemas?

Vastus: JUBA homme avalikustan meie poja nimevaliku 🙂

 

1.Minu lemmik ilutoode?

Toode milleta ei saa ma ühtegi juuksepesu sooritada – palsam/mask. Sain sellele tõestust mõned nädalad tagasi ujulas, kui mul oli palsam otsas eelmisest korrast ja uue unustasin kotti pista. Muud asjad on praegu koduses keskkonnas vähem tähtsamad.

2.Mis värvi küüsi sa eelistad?

Kõige rohkem on mu küüned ilmselt punased, kuid mulle väga meeldib ka must ja nude toon. Igasugused roosad, lilla, kollased ja rohelised küüned pole väga minu teema.

3.Lemmik rõivas/riideese?

Rasedana on minu vaieldamatud lemmikud raseda retuusid just mugavuse tõttu. Aga nahktagi on kõige kiftim riideese, mida saab kanda igasugustes olukordades pükste, kleitide ja seelikutega

4.Lemmik aksessuaar?

Kübarad/kaabud ja siin midagi pikemalt rääkida pole.

5.Lemmik riiete värv?

Must värv on aegumatu lemmik, kuid punane on kirg.

6.Mis on minu lemmik asi sügise juures?

Ma olen sellest juba varem rääkinud ja see on aeg hakata kandma kudumeid, sukapükse, saapaid ja mantleid. Kevad ja sügis on parimad aastaajad just stiili mõttes.

7.Mis on halb asi sügise juures?

Vihm. Ma vihkan vihmast ja sombust ilma, kuna ma liiklen enamus ajast jalgsi. Kõige hullem on siis, kui kompsusid on päris palju ja siis peab mingisugust vihmavarju kandma. Lisaks kui juuksed on sirgendatud, siis on 2 min pärast kogu soeng ka tuksis.

8.Lemmikjook?

Vesi, kuid ma unistan juba ühest pokaalikesest valgest külmast veinist 😀

9.Mida ma kuulan praegu?

Mul jookseb telekast “Mammad ja papad”. Kuid playlistis on esimene lugu praegu Manuel Riva & Eneli – Mhm Mhm

10.Lemmik TV show?

Alles hiljuti algas taas “Su nägu kõlab tuttavalt” uus hooaeg. Kuid püsivalt vahin ikka “Kirgede tormi” juba aastaid.

11.Parim lõhn?

Rääkides parfüümidest, siis praegu on mu vaieldamatu lemmik see lõhn ja seda ma kasutan praegu ka kõige rohkem olemasolevatest lõhnadest.

Kuid rääkides nüüd üleüldse lõhnadest, siis ma olen praegu täiesti totras olukorras lõhnade osas. Mulle meeldivad väga veidrad lõhnad aga sellest ma kirjutan pikemalt juba mõnes rasedusblogi postituses, sest need veidrad lõhnad mis mulle meeldivad, on tingitud rasedusest.

12.Kas sul on plaanis minna reisile?

Lähiajal ma enam reisida ei kavatse, katsuks selle sünnitusega ühele poole saada.

13.Millega sa tegeled vihmasel päeval?

Viimasel ajal pole väga oluline kas on vihmane päev või mitte. Mul on üsna üksluine rutiin, osa päevasid veedan kodus, teise osa käin ujumas.

14.Mis on viimane asi mille sa ostsid?

Käisin õhtul poes, kui kartul kees ja liha oli ahjus. Meil oli vaja hapukoort ja kurki, et salatit teha. Lisaks ostsin ka Gaudo rõõmuks (okeiokei enda rõõmuks ka) õuna-iirise täidisega saiakesi.

15.Millal sa olid viimati väga piinlikus olukorras? Mis juhtus?

Ütlen ausalt, et mulle ei meenu ühtegi piinlikku olukorda lähiminevikus. Vot nii igav on mu elu, et isegi piinlikke olukordi ette ei tule.

Pisikese magamistoa ümberkujundamine beebi tulekuks

Selleks, et jõuda meie magamistoani, pean alustama päris alguses. Päevast, mil saime teada, et meile on pisike lisa sündimas perre, teadsime, et selliseks meie elamine jääda ei saa. Meie esimene mõte tollel korral oli korteri müümine ja maja laenu võtmine. (Ilmselt olen ma paar kuud tagasi sellest ka kirjutanud.) AGA, korteri müümise mõtte matsime maha just seetõttu, et Gaudo korter on investeering tulevikku, millega tulevikus on võimalik raha teenida ja lapsele edasi pärandada.

Nõndaks – korterit ei müü … maja osta ei saa. Terve suvi pöörles meie mõtete ümber Soome minna, et Gaudo saaks teenida rohkem, kõrvale panna ja maksta korteri laenu ära, et maja laen võtta. See mõte jäi katki päevast, mil mõistsin, et sünnitada ma Soomes ei taha.

Rohkem meil variante ei olnud ja tuli jääda korterisse. Sellega jõudis kohale ka reaalsus, et meil pole isegi lapsevoodit kuskile panna. Olgem ausad, me ei paneks ju last elutuppa magama. Vannituppa? Esikusse? Magamistuppa mahtusime me ise vaevu ära ja ükskõik mis me ka teinud ei oleks, lisaks meie voodile sinna beebi voodi ei mahutunuks. Kui ei usu, vaadake ise. Mõned nädalad tagasi näitasin seda pilti teile, kui magamistuba veel valmis polnud. (kvaliteet nagu ikka iPhone panoraam pilt ja väga kehva)

Kõige totram kogu selle asja juures oli see, et meie voodi oli imeliselt mõnus. Ema andis selle meile juba aasta tagasi, kuid kahjuks ei mahtunud see teistpidi magamistuppa. Selleks, et ta teistpidi panna jäi puudu reaalselt 5 cm maksimaalselt. Ainus võimalus oli sellest voodist vabaneda ja uus voodi osta 160x190cm erimõõdus. Hakkasin uurima kõiki kohti kus sellises mõõdus kušette valmistatakse ja parimaks valikuks osutus Pesapuu, kuna nende pakkumine oli kõige soodsam. Ja ma räägin tõesti 100 eurosest vahest teiste ettevõtetega. Alguses sujus ka suhtlemine kenast ja nende pakkumine jäi 230€ mis sisaldas Harkkusse kohale toomist. Septembri alguses sai pool sissemakset tehtud, nagu palutud oli ja nende poolne lubadus oli 2-3 nädalat tarne. Kolme nädala pärast polnud voodist haisugi. See oli neljapäevane päev, kui meil möödus täpselt 3 nädalat sissemaksu tegemisest. Nende poolses kirja seis vabandus, et nad kirjutasid valesti ja tegelikult läheb aega hoopis 4 nädalat. Igatahes saatsin neile päris kurja kirja, et olen juba mitu päeva madratsil maganud ja arvestanud kokkulepitud tarnega. Lõpuks helistati mulle kaks päev hiljem LAUPÄEVA hommikul, kui me sõitsime maale, et voodi on valmis ja nad tahavad selle kohale tuua. Igatahes lõppude lõpuks sai meile voodi kohale toimetatud esmaspäeval. See tähendab siis, et kokkulepitud ajast 4 päeva hiljem. Kuna ma olen üsna leebe, siis maksin lihtsalt teise osa ära ja olin õnnelik, et lõpuks ometi voodi kohal on. Peale pikka ootamist ja võimalikult soodsate võimaluste otsimist, kukkus meie toakene välja täpselt selline.

Kui palju siis läks kokkuvõttes meie magamistuba meile maksma ja seda KÕIGE soodsamal viisil mis võimalik:

• Beebivoodi – soetasime selle kasutatud 30€ eest ja sellel olid kaasas juba madrats ja kattemadrats. Hind oli muidugi väääga väike, kuid voodil on pisikene AGA. Nimelt on põhjal olevatel kinnitustel mingid kohad katki, mis tähendab seda, et kui voodist natuke liigutada, siis võib põhi logiseda ja lisaks ka liikuv esipaneel natukene vajuda. Ma ei tea, kui palju ta kasutamist häirima hakkab, kuid praegu liigutamise ja kujundamise käigus häiris see mind päris palju. Müüja muidugi teavitas mind sellest pisiveast, kuid ma ei arvanud, et see nii palju võib vajuda ja logiseda. Igatahes hoian silmad kõrvad lahti, et ehk me võidame mõne loosiga voodi või näen kuskil hea hinnaga müügis voodit.
• Linad voodisse soetasin IKEAst. Kaks kummiga lina ja see pikem lina seal all maksid kokku umbes 15€
• Tibu hakkab meil praegu plaani järgi magama magamiskoti ja selle hind oli Mothercares 30€. Selline sobib kasutamiseks meie sooja korterisse. Kui tegu on juba jahedama koduga, siis peaks ostma juba soojema koti, mille hind oli Mothercares 40€. Muideks, nägin 100% puuvillast magamiskotti ka IKEAs vaid 15€. Kui meie pojale see magamiskoti variant sobib, siis ostan sealt ka teise juurde.
• Lamp seinal on päris samuti IKEAst ja selle hind oli umber 7€.
• Kušett – nagu öeldud sai pärineb Pesapuust ja maksma läks 230€
• Meie voodipesu – kuna ma olin viimased aastad ostnud ja mulle oli kingitud mitte 100% puuvillaseid voodipesusid, siis otsustasin, et nüüd aiab ja ma hakkan kasutama puuvillast voodipesu, mis ei aja nii higistama, kui need teised. Selle mõnusa voodipesu sain Jyskist ja hinnaks oli tal u 28€ + lina u 7€
• Meie voodi peal olev lambavaip on mul soetatud Facebookis eraisikult oksjoniga ja koos postiga maksis ta 25€. Algselt oli ta mõeldud põrandale, aga kuna Merlot otsustas teisel päeval sinna peale pissida, siis nühkisin ta puhtaks ja praegu ta lihtsalt on voodi peal päevasel ajal.
• Riiul meie voodi kohal on pärit Jyskist ja selle saime pm 10€ eest SIIT
• Riiulil olev küünlajalg on empsi antud ja sai nüüd esikukapilt magamistuppa toimetatud.
• Siis meie nurgakese kõige armsam osa on need postrid, mille kinkis meile Kukupesa  Kõik on armastuse te emas ja ma tahaksin seda tegelikult veel täiendada. Lisaks on mul plaan sinna seina lisada veel üks pildiraam, mis mahutab vist 7 pilti kui ma õigesti mäletan. Nägin seda IKEAs ja ei ostnud viimane kord, kuna ei teadnud ka vaja läheb sellist asja. Nüüd aga tekkis armas idee teha sellest kogum ootusaja piltidest.
• Pildiraamis on kõik pärit IKEAst ja hinnad olid neil valdavalt 2€ tk.
• Meie voodi ees pesitseb Merlot’ pesa, mille algselt plaanisime lapse tulekul ikkagi köögi ja esiku piirile tõsta, magamistoast välja. Kuid Merlot on terve elu maganud meie magamistoas ja kui me seda moodust katsetasime, siis saime aru, et talle see mõte üldse ei meeldi. Nõnda ta siis ikkagi meie juures tudub.
• Peegel – See peegel on ost, mida ma siiani mõtlen, kas oli mõistlik või mitte. Ühest küljest ta niiii meeldib mulle aga teisest küljest ta pole eriti praktiline, kuna suured peeglid on esikus lükandustega kapil juba olemas. Igatahes tulevikus võib meil teda vaja minna, kui me peaksime kolima. Ka see sai soetatud Jyskist 39.99€ eest SIIT.
• Postrid lapse seinal pärinevad jällegi Kukupesast ja raamid IKEAst.

Julgen väita, et see summa mille me sellesse magamistuppa panime, oli küllaltki kokkuhoidlik. Ümardatult, koos beebi tarvetega, mis voodis on ja meie voodipesud, läks see maksma 450€. Arvestades asjaolu, et selle sees on kaks voodit, siis pole see summa teab mis suur. Igatahes oli see variant soodsam, kui hakata seina maha lammutama või endale diivanvoodit ostma ja magamistuba teha vaid lapsele.

Kuna magamistuppa enam kummutit ei mahtunud aga lapse riided peaksid ka kuskil mõnusalt kättesaadavad olema, siis algne plaan oli ostka esiku garderoobkappi korvtorn. IKEAs oli juba sobiv väljavalitud, kuid see mõõt mis meile sobis oli otsas. Eestis ma ühtegi sellises mõõdus ei leidnud, mis meie kappi mahtunuks. Eile suures masenduses veel Home4You’s jalutades kargas meile silma korvidega riiul. See oli suure soodustusega ja sinna mahuvad tähtsamad ja vajalikud beebiasjad ära, mida keermas korras kasutada vaja on. Suuremaid riideid, mis juba olemas on, hoian meie suures garderoobkapis. Selle korvikestega riiuli saime siis soodushinnaga 51€ ja minu arvates on väga armas asi.

Huh, pikk postitus ja ilmselt minu tehtud kujundus magamistoale paljudele ei sobiks ja ei meeldiks, kuid meie oleme rahul ja leiame, et see on tunduvalt armsam kui enne. Ja ennekõik oli asja mõte see, et lapse voodi mahuks ikka magamistuppa, mitte ei peaks hakkama meie hiiglaslikus vannitoas olema :D.

Muideks mulle tehti märkus, et kardinad võiksid magamistuppa paremini sobituda ja järelemõeldes sobiks tõepoolest sinna midagi nt musta-valgega, kuid hetkel me ei näe sellel pakilist vajadust, lisaks on praegune kardin imehea, kuna teeb toa pimedaks ka päevasel ajal.

Järgmisel korral loodan, et ei pea tühja hälli pildistama ja seal sees on juba üks imearmas olevus ja ehk õnn naeratab ja me leiame enda lapsele ikka turvalisema ja korraliku hälli.

 

 

 

Esimene kuu Hairburstiga

Hei, hei

Septembri algusest sain hakata katsetama soovitud Hairbursti tablette. Kuna ma olen rase ja just Hairburstil on toode spetsiaalselt rasedatele ja imetavatele emadele, siis just Hairbursti kasuks sai otsustatud.

Olin algusest peale väga positiivselt meelestatud ja ootused olid suured. Milliseid muutuseid hakkasin ma tajuma silmade ja kätega, kui olin hakanud tablette võtma:

• Mu juustele tekkis kaunis elujõuline sära, mida ei näinud ainuüksi mina, vaid ka teised inimesed tegid selle kohta märkusi.
• Juba paari nädala möödudes tundsin, kuidas juuksed on muutunud kohevamaks. Lisaks värvib minu vanaema mu juukseid ja ka tema märkis, et juukseid oleks justkui rohkem, kuna varem kui ta mul neid värvis, tundus, et neid varsti polegi, kuid sellel korral on juuksed palju elujõulisemad ja kohevamad.
• Elujõulisus – nad ei näe enam välja räämas ja haprad ning katkised. Ma küll ei ole üle pea värvi värskendanud, kuid juukseotsad on kindlasti hoopis teisest “puust”.
• Juuksekasv – kuu ajaga kasvasid mu juuksed värvist välja vähemalt 1,5cm. Pildil on seda üsna raske kajastada, kuna väga palju sõltub pea hoidmise asendist pildistamise hetkel. Usun, et praegu on vara rääkida veel väga kiirest kasvust. Olen realist ja ei arvanudki, et kuu aja pärast on mul 10cm pikemad juuksed.
• Murdumine – ilmselt on siin osaline töö Hairbursti tablettidel, mis muudavad juukseid tugevamaks ja osaline töö minu enda poolt tehtud, kuna sirgendan juukseid endiselt tuduvalt vähem kui varasemalt.

 

Esimene pilt enne Hairbursti kasutama hakkamist, keskmine pilt kahe nädala möödudes ja kolmas pilt pärast 30 päevast tabletikuuri.

 

Umbes kaks kuud tagasi ei häirinud minu juuste pikkus mind nii väga. Kuid tänaseks on alumised juuksed hakanud väga kiiresti kasvama ja pealmised on natuke rohkem kahjustunud ja ilmselt ka kasvult maas. Mind häirib praegu väga selline järsk üleminek. Lõigata ma oma juukseid ei taha ja kuna ma suurema osa ajast neid ikkagi lokkis hoian, siis pole ka olulist probleemi selle kasvuvahega. Häiriv on see vahe just sirgendades.

Reaalsus on see, et minu kõige alumised juuksed on poole lühemad kui keskmises kihis olevad juuksed, ja pealmine kiht on omakorda poole lühem keskmisest kihist. Lisaks ei ulatu mul külgedel olevad juuksed endiselt patsi sisse, mis mind kõige enam häirib.

Muidugi ostsin endale uueks kuuks ka tabletid ja teine purk on juba käsil. Mu juuksed vajavad vitamiine ja turgutamist endiselt.

Kas ma soovitan seda toodet teistele rasedatele? Ilmselge vastus on – JAH. Kindlasti on inimesi, kellel toimib kasvu suhtes see toode kiiremini ja ilmselt ka inimesi, kellel on tulemuste nägemiseks vaja rohkem kui ühte kuud, kuid midagi halba ei saa ju vitamiinid juustele teha 🙂

Kirjutan teile taas peale järgmise purgi tarbimist.

Rasedusblogi: ujumine, vann ja saun raseduse ajal

 

Foto: Mariann Treimann, MUA: Kelly Saarepera

 

Emmede Klubis ilmus uus postitus sellest, miks ma vesiaeroobikast pärast esimest katset loobuda otsustasin ja mismoodi rasedusaegsed treeningud iseseisvalt käsile võtsin. Lisaks saate lugeda ka sellest, mida asjatundjad räägivad raseduse ajal ujumisest, saunadest ja vannidest. Outfiti detailid samuti Emmede Klubis.

Mõnusat lugemist! 🙂

Rasedusblogi: 32. rasedusnädal välismaal

Hei, hei

Just praegu kirjutama hakates avastasin, et arvuti süles blogimine polegi enam nii mugav kui ta oli varem. Kõht on nii suur, et läpakas on juba nii kaugel, et kätel on juba ebameeldiv asend. 😀 Sellest võime järeldada, et mu kõht on taas nädala-kahega korralikult paisunud. Ei tea, kui suureks ta veel minna tahab?  Ütlen kohe, et sellest tuleb üks pikk postitus.

Niisiis, mõned nädalad tagasi sai tehtud plaan, et oktoobri alguses tuleme emale ja A’le külla Gaudo ja Merlot’ga. Mõeldud, piletid bronnitud ja peaaegu, et tehtud. Asjad oli mul juba eelmisel päeval (neljapäeval) peaaegu pakitud ja natuke ootusärevust oli ka juba sees. Mineku päeval hakkasin emaga arutama koeraga laevas olemise teemat, ning ema soovitas igaks juhuks uurida koeraga reisimise kohta. Mina muidugi mõtlesin, et meie Merlot nii pisike, et keda ta ikka häirib. Tuleb välja, et Tallinkis on aga täitsa ebareaalselt karmid korrad koeraga reisimiseks. Nõnda tuli mul valida, kas panna meie tibu reisi ajaks kennelisse puuri kinni või osta lemmiklooma kajut. Olgu siis öeldud, et kenneli koha eest oleksin pidanud maksma 13€ koera tekipilet ja kajuti eest 30€ kajut+13€ tekipilet. Alguses mõtlesin, et mis seal ikka ilmselt panen ta siis kennelisse, kuid ilm oli kohutav ja Merlot’l esimene laevareis. Ega ise ka ei tahaks üksi kuskil puuris istuda esimest korda mingi loksuva ja kõikuva asja peal. Nõnda me siis otustasime, et võtame selle väikese olevuse jaoks kajuti ikkagi. Kui ma koerainimeste grupist uurisin kenneli olukorra kohta, siis keegi sealsetest liikmetest muuseas mainis, et ussirohi peab ka antud olema. Mõtlesin, et noh meil on ussirohi juba mõnda aega tagasi antud, aga järgmine doos pidi olema novembri alguses. Aga minu üllatuseks pidi olema see ussirohi antud hoopis arsti silmeall ja koos arsti templiga. See on Soome riigi seadus, et kui riiki sisened koeraga, peab talle ussirohi olema antud 1-5 päeva enne tulekut. Nii ma siis hakkasin uurima ussirohu võimaluse kohta, kuna kell oli juba pea viis õhtul ja meie laev pidi minema 22.30. Korra juba mõtlesin, et tühistan kiirelt Merlot’ bronni ära ja viime kellelegi hoida ta nädalalõpuks. Kuid mul oli juba bronn tehtud ja selle tühistamisega oleksin pidnud ikkagi 43€ maksma. Siit moraal – ära kunagi bronni, enne kui oled 101% kindel ja kõik asjad ära uurinud enne reisi. Loomade kiirabist öeldi, et ei tea iial ette, kas neil võib ees olla kriitilises seisus loomi või mitte, kuid ehk ikka jõuab anda. Küsisin veel hinna üle, et kas vastab tõele, et 12€ on ussirohi kliinikus. Sellele vastati, et jah 12€. Gaudo jõudis õnneks väga vara koju ja saime kiirelt liikuma hakata. Igatahes olime kell 19.00 ajal juba loomaarsti juures. Meid võeti väga ruttu vastu ja arst aitas ka tableti ära anda, kuna meie polnud saanud kunagi tableti neelamisega hakkama. Merlot oli nii põikpäine ja ei olnud ka arsti juures koostööaldis. Hoidis tabletti suus ja ei neelanud alla. Arst tõi süstlaga vett ja lasi selle ka hammaste vahelt suhu, ise koonu kinni hoides. Merlot’l juba suu vahutas aga lõpuks ta selle alla neelas. Maksma minnes küsiti hoopis 35 eurot! Kui ma küsisin, et mis see hind siis oli mis internetis oli, et 12 eurot, siis selle peale öeldi, et see on ainult templi hind. Lisaks muidugi tablet ja süstlast vee laskmine maksab. Ma ei hakanud midagi muidugi ütlema, kui oma peas mõtlesin küll, et huvitav kas see süstlas olev vesi oli väga eriline vesi? Mulle öeldi veel, et nad isegi tulid vastu meile, kuna tegelikult on juba visiiditasu sellisel ajal 72 eurot. Ma ei oska midagi öelda, kui et peaks vist loomaarstiks hakkama. Igatahes on loomade kliinikusse minemise isu jälle pikaks ajaks kadunud. Nõnda siis läkski meie Merlot’ minek maksma mulle 43+35 €. Kusjuures, minu ja Gaudo tekipiletid olid kokku 70€. Nõnda siis maksiski meie pisike kutsuke rohkem kui me ise. Mulle soovitati edaspidi reisida Viking Linega, kuna see pidi loomasõbralik laev olema, kus koerad ei pea kallis kajutis istuma. Kuulsin, et Tallinki selline nõudmine koertega seoses pidi olema seotus allergikutega. Saan sellest aru, et maailmas on igasuguseid jubedaid allergiaid, kuid samas ei pea ju koertega reisijad ronima söögialale või showbaari. Nendel võiks ka inimlik reisimisvõimalus olla mingil laeva alal inimliku hinnaga.

Nõndaks, kuna me saime kiirelt asjad aetud loomade kliinikus, siis oli meil mitu tundi aega. Aga õhtusöök oli söömata. Jätsime auto juba sadamasse ja jalutasime kõik koos St’ Patrickusse sööma. Tean, et see söögikoht ei viska meid koeraga välja. Kunagi kui ise töötasin seal, ei ajanud ka koeraga kliente ära, kui koer kenasti käitus ja inimesi ei seganud. Pigem on meie Merlot olnud alati selline nunnumeeter, et kõik tahavad teda katsuda ja nunnutada. Sõime oma kõhud täis ja Merlot pidas ka ennast väga kenasti üleval. Aga juba sadamasse tagasi jalutades mõistsin, et ilm pole üldse hea laevaga reisimiseks. Lisaks olid mul suht tugevad toonused samasse kõndides. Pidin autos 5 min pausi võtma, enne kui laevale hakkasime minema.

Laev oli konkreetsel tühi ja ma nägin seal kokku vist kümmet inimest. Olgem ausad, normaalne inimene sellist ilma reisimiseks ei vali ka. Laev kõikus jubedaltl. Ma pole sellise tuulega kunagi merel olnud. Mina kes ma olen alati sellist kerget loksumist nautinud, tundsin, et natuke rõve on olla. Kajut oli kokkuvõttes ikkagi hea, sest Gaudo sai seal uinaku teha. Tema polnud sellest kõigutamisest üldse mitte vaimustuses. Kui ma alguses mõtlesin, et mismoodi Merlot sellele olukorrale reageerib, siis teda see üldse ei huvitanud. Näris voodis oma närimiskonti ja tundis ennast mõnusalt.

Soome jõudes oli muidugi juttu pikemaks ajaks ja kui me lõpuks pikali saime siis magasime nagu notid. Hommikul oli äratus juba küllaltki vara pärast nappi 6 tundi und. Empsil oli vaja minna panka asju ajama IDAKESKUSESSE. Ma olen alati kuulnud, et see on mingi väga suur kaubanduskeskus. Kolm tundi sai seal ringi kõnnitud aga kui aus olla, siis peale ühe veniva kleidi, ühe alega raseda pluusi ja alega saabaste, ma midagi ei ostnudki. Muidugi käisime BurgerKingis ja sõime ennast burksidest ja friikatest täis. Peale seda tahtsime käia veel ühes punase risti kaltsukas. Sealt sain endale ühed uhiuued spordi rinnahoidjad ja ühe rasedate triiksärgi. Pärast seda 5-6 tunnist kondamist mõtlesin küll, et ma enam ei liigu. Kodus tunnike puhkust ja läksin veel kõigiga koos koertega jalutama. Vot see oli veel viimane pingutus. Emps ja A elavad Espoos ühes kortermajas, kus lähedal on väga lahe kivine/kaljune koht jalutamiseks. See mäest üles ja mäest alla jalutamine tegi lihastele ikka korraliku töö. Järgmisel hommikul olid igatahes kõik kohad valusad.

Pühap möödus meil hommikul veel kodus jutustades ja lõunast käisime IKEAs vajalikku kraami ostmas. Saime vanni, voodilinad, lambi jpm. Ma polnud varem IKEAs käinud, kuid mulle meeldis see pood. Seal on palju vajalikku kraami ja kui kodu hakata sisustama, siis soovitan sinna minna vaatama. Kuskile välja me sööma ei tahtnud minna enne kui Gaudot laevale pidime viima, seega tulime koju sööma.

Kodus ootas meid täiesti kohutav “üllatus”. Me jätame alati Merlot’ ja Jonny elutuppa ja kööki ja Danny jätame magamistuppa, esikusse ja vannituppa. Kui me elutoa ukse lahti tegime ootasid meid kaks sõpra ja korralik hais. Mina muidugi arvasin kohe, et nonii, Merlot jälle oksendama hakanud, nagu mõned nädalad tagasi. Aga need toidu tükid olid liiga suured ja kui ma diivanil olevad lärakat nägin, sain kohe aru, et see ei saa Merlot’ töö olla. Igatahes oli lõpuks nii, et Jonnyl oli vist kõhuprobleem tekkinud ja ta oli vist lausa aknast tahtnud välja ronida diivani pealt ja sinnasamma diivanile ta oma rooja jättis. Muidugi oli koeral kõht lahti ja see jama oli ka naha sisse imbunud. Ei aidanud ükski vahend sellest lahti saada ja hais ongi diivani sees. See diivan enam kuhugi ei kõlba ja ema tahab nüüd kiiremas korras uut osta. Koera ju süüdistada ei saa ja pahane ka olla ei saa aga koht kuhu oma jama lasta oli küll kehvasti valitud.

Kell läks kogu selle segadusega nii kiiresti, et pidimegi juba kiirelt Gaudo laevale viima. Oi kui raske oli oma kalla saata üksi laevale ära. Aga ma usun, et see nädal eemalolekut teeb ainult head ja Gaudo saab enne lapse sündi puhata natuke. Ei ole vaja koeraga väljas käia ja minu õhtust lobisemist ka pole. Tema ju õhtuti peale tööd nii väsinud aga minul on suhtlemisvajadus. 😀 Pealegi läheb Gaudo nädalavahetusel Rootsi kruiisile sõpradega, kui mina Eestisse tagasi lähen. Las tuulutab ennast veel sõpradega ka. Ega siis tita kõrvalt ta enam kruiisile minna saa. Praegu on selleks veel hea võimalus.

Eile (esmaspäeval) käisime empsiga kela asju ajamas ja otsisime mulle soojasid saapaid jalga, sest eelmise aasta timberlandi saapad on rasedusega väikseks jäänud. Saingi analoogsed soojad saapad endale, kus on ruumi mul veel jalale, kui peaks veel paistetust juurde tulema. Uskuke või mitte aga mul tõesti pole ostuhullust. Lisaks saabastele ostsin ainult ühe sooja salli ja haiglasussid. Õhtul tegime jälle korraliku pika jalutuskäigu kaljudel.

Kuidas siis ikkagi minu keha sellele reageerinud on? Need pikad jalutuskäigud poes ja mägedes ronimine on teinud lihastele sellise töö, et ma olen tänaseks põhimõtteliselt invaliid. KÕIK lihased valutavad nii hullusti. Ilmselt on asi ka selles, et ma olen 4 ööd juba diivanvoodis maganud. Lisaks sellele, et jala ja seljalihased on hullult valusad, siis viimased kaks päeva on mul ka kõhulihased valusad. Ma ei teadnudki, et mul sellised asjad üldse veel olemas on :D.

Muidugi on mul koguaeg pisike ärevus ka sees siin Soomes olles. Ma ei ole ju teisel pool maakera, kuid ikka mõtlen, et mis saaks kui mul sünnitegevus algaks. Olgem ausad, Eestisse on 2 H tee aga oma mõtlemisega teen endale ikka karuteene küll. Üks õhtu näiteks arvasin, et voolus on limakork. 😀 Aga ma ei saa selle ärevuse vastu midagi pärata. Ma ju tegelikult nii ootan oma kallis poja juba ja tundub, et tema hakkab ka üha enam uudistama mis väljapool mind toimub, kuna ta surub oma jäsemeid ja pead nii tugevalt mu kõhust juba väljapoole suunda, et see paneb mind oigama ja väänlema. Kõige ebameeldivam tunne on siis, kui ta otsustab minu puusakonti jalgadega peksta. See komme on tal umbes nädalaga tulnud ja see on nii ebamugav. Ta avastas selle samal päeval, kui ta avastas, et ta saab peaga minu roiete juurde ronida.

Järgmised päevad on mul vaja kodus olla koos koertega aga õnneks lõppeb empsil tööpäev juba kolmest ja mul pole vaja siin kodus üksi sada aastat passida.

 

 

 

Rasedusblogi: 30+4 ämmaemanda visiit ja möödunud nädalavahetus

Hei, hei !

Nädalavahetus on jälle JUBA möödas. Kuigi minu jaoks pole eriti vahet kas tegu on esmaspäeva, neljapäeva või pühapäevaga, siis nädalavahetused on ikka parimad ajad, sest Gaudo on kodus. Õnneks ei läinud Gaudo laupäeval tööle ja me saime normaalsel ajal sõitma hakata. Kuna õde ja isa olid külas, siis alustasime laupäeva vanaema juurest. Nagu ikka vanaema juures oli süüa liiga palju ja muidugi kasutasime Gaudoga võimalust üle pika aja voodisse pikali lasta ja tegime juba pärastlõunal uinaku.

Kusjuures, laupäeval helistati mulle, et nad tahavad tuua voodi ära, aga kuna meie juba olime kodust ära sõitnud siis jäi sellel päeval voodi toomine ära.

Õhtul hüppasid isa ja õde vanaema juurest läbi ja kokkulepe jäi, et pühapäeval lähme neile külla. Muidugi tahtsin ma ruttu voodisse tagasi ronida, sest madratsitel magamine pole olnud just maailma meeldivaim kogemus. Juhtus hoopis nii, et esiteks oli mul mure uinumisega. Tuba oli jahe ja Merloti pesa meil ka kaasas polnud ja ei tahtnud lasta tal jahedal põrandal magada, seega võtsime ta voodisse. Igatahes oli mul tunne, nagu ma magaks voodis 15 koeraga, sest teda oli igalpool. Meie otsus, et kodus on koeral oma pesa magamiseks oli ikka ainuõige. Kella kolme ajal öösel läks mul uni ära ja enam ma head asendit ei leidnud mitu tundi. Kui ma lõpuks otsustasin, et ma ikka pean magama, siis viskas mul ikka “15” koeraga koos magamine üle ja ma tegin samas toas olevasse diivanvoodisse tibule aseme ja panin ta sinna tuttu, et lõpuks ise ka magada saaks. Kolm tundi möödusid ikka väga vaevaliselt. Hullumeelsus, mul pole elus olnud selliseid uneprobleeme. Ilmselt on see uus rasedusega kaasnev mitte kõige meeldivam osa. Igataes pühap tegime mu juuksejuured korda, mis olid ikka kohutavalt välja kasvanud peale seda, kui hakkasin Hairbursti kasutama. Varsti räägin teile, kuidas minu esimene kuu Hairburstiga läinud on. Ja päeval käisime siis õe ja isa juurest läbi. Õhtul sain ma oma suure nõudmise peale võrevoodi kokku lõpuks. Muidugi me olime nagu kaks lolli lauajalga, kes ei suutnud neljale kruvile õiget kohta leida aga kokku me ta saime. Ma tõin maalt ka beebi turvahälli ka ära. Üks linnuke siristas mulle, et Muksulas pakub üks naine tasuta turvahälli ja mina kirjutasin kohe talle. Isa ja õde tõis selle Tartust enda juurde ja nüüd on ta siis meie käes lõpuks.

Täna hommikul käisin siis ÄE juures. Esimese asjana kuulasime lapse südamelööke ja seal oli kõik tiptop, peale seda mõõdeti EPK. Ma tean, et paljudele rasedatele on “EPK” küsimust tekitav asi. Nimelt on see emakapõhja kõrgus. Emmede Klubi on kirjutanud emaka kohta nii:

Emakas

Emakas suureneb ühtlaselt terve raseduse jooksul. Alguses on emakas väike. Teise raseduskuu lõpuks on selle suurus kasvanud kolm korda ja see on pirnikujuline. Teisel trimestril on emakas ümmargune ja kolmandal omandab ovaalse kuju. Raseduse alguses kaalub emakas umbes 50g-100g ja raseduse lõpuks 1kg. Emaka maht suureneb raseduse jooksul 500 korda.

Kui palju emakas kasvanud on, mõõdab ämmaemand mõõdulindiga igal visiidil. Emakapõhja kõrgus vastab umbes rasedusnädalatele. Näiteks 22.rasedusnädalal peaks emakapõhja kõrgus olema umbes 22cm.

Siiani polnud minu EPK mingit probleemi. Sellel korral aga öeldi mulle, et see on 33cm aga võinuks olla 30-31cm. Nimelt on see natuke rohkem kui võiks ja peaks. Kui ma küsisin, et miks see nii on, ütles ÄE mulle, et see mu kõht on küllaltki suur ja see võib tähendada, et beebike on küllaltki suur. Hetkel on kõik muud näitajad korras ja uriini ega verega probleeme pole. Mulle öeldi, et võimalik, et teeme veel ühe GTT (glükoositaluvuse testi). Kohtume juba uuesti 21.oktoobril, et vaadata, kuidas kolm nädalat mööduvad ja kui vaja teeme ka UH. Eks paistab, mis mu beebi nüüd teha kavatseb. Kas ta tõesti tahab juba nii suureks kasvada? Ahjaa, muideks soovitas ämmakas mul käia nüüd juba ära ka rinnaga toitmise ja vastsündinu hooldamise loengutes.

Hea uudis on see, et täna õhtuks lubati meile tuua voodi ära lõpuks. Ma olen väga ärevil ja lõpuks saan ma hakata tuba kujundama nii, nagu ma teda mõelnud olen oma peas tasapisi. Ehk ma ikka jõuan kõik vajalikud asjad ära osta järgmistel päevadel, et tuba oleks nädala lõpuks valmis. Aga nädala lõpuks põrutame juba Soome vanematele külla, mida ma ei jõua ära oodata lihtsalt.

Ma hüppan nüüd kiirelt 10 minutiks pikali ja siis hakkan kokkama ja koristama, kuna ma ju alles jõudsin koju väsitavast ujumisest. Täna kavatsen magada nagu karu talveund.