Rasedusblogi: Elu lõpurasedana

 

Outfit

Matel – Ise õmmeldud // Rasedate retuusid – H&M // Saapad – H&M // Kindad – emalt // Kott – Cropp Town

Külmemaks muutunud ilm on muutunud ka riietumise palju keerulisemaks. Koeraga välja minnes panen tihti jalga retuusid ja sinna peale suured dressipüksid, et külm ei oleks. Arstil, poes või külas käies proovin ikkagi natukenegi normaalne välja näha ja õnneks päästab mind sellest probleemist mantel, mille õmblesin endale mõned aastad tagasi rätsepaks õppides. Ei osanud arvatagi, et sellest saab raseduse ajal asendamatu riideese minu kapis.

Minu rasedus ongi nüüd jõudnud lõpusirgele ja selles pole enam kahtlustki. Ma olen oma beebit juba 37 nädalat kandnud ja nagu alati räägitud on siis alates 37. nädalast on beebi õigeaegne.

Mis räägiti mulle eelviimases ultrahelis loe juba SIIT.

Üks kaunis aasta

Nii piinlik, kui see ka pole, ma käin siin teile kirjutamas häbiväärselt harva viimastel nädalatel. Käed on tööd täis kudumise ja heegeldamisega. Hakkan teile järjest kõigi oma tehtud tööde kohta postitusi tegema, ning ikka jagan teile infot, kust saab õpetusi ja mustreid. Seoses sellega on mul ka üks väike üllatus plaanis neile, kes ise ei jõua, ei taha või ei oska teha käsitööd, kuid tahaks väga midagi beebile või väikelapsele. Aga sellest juba pikemalt järgmisel korral käsitööga seotud postituses.

EILE aga oli väga eriline päev minu ja Gaudo jaoks. Selleks, et alguses saaks üks pisike elu ehk meie väike veel kõhus kasvav pisike Gaudo, on vaja kahte inimest, kes teineteisele sümpatiseeriks. Meie suhe saigi alguse ühest suurest sümpaatsusest teineteise suhtes. Alguses suhtlesime interneti teel ja tutvusime, kuna meie vanemad koos on. Siis juba kohtusime esimest korda ja vähem kui kahe kuuga sai sümpaatsusest armumine. Ma olen seda lugu ka põgusalt kirjutanud SIIN.

Gaudole kirjutasin ma meie erilise päeva puhul sellise teksti:

Uskumatu siiani mõelda, et alles aasta tagasi leidis aset meie esimene suudlus ja täna me juba ootame pikisilmi, et minu kõhus algaks valud ja pisike Gaudo meie juurde tahaks tulla. Sinuga koos Gaudo oleme peaaegu millegi imelisega hakkama saanud ja ma olen nii tänulik, et oled aidanud mul seda imet luua. Lisaks sellele, oled sa teinud minust inimese, kes ma pole iialgi olnud. Tunnen, kuidas sinuga koos olles, olen selle aastaga muutunud teistsuguseks inimeseks ja see meeldib mulle. Ma ei tea kuidas on sellega, mida sina näed, kuid mulle tundub, et mu silmad säravad alati kui sind näen. Ma tõesti vaatan, pärast aasta möödumist, sind ja mõtlen: “Oeh, kas tõesti see ongi minu kallim, minu peika, meie tulevase lapse isa?” Ja iga kord kui sa mind kallistad ja suudled või annad mulle musi, siis saan aru, et see ongi reaalsus. Ma mõistan siis, et aasta tagasi tehtud otsus oli õige ja ma elan iga päev päris muinasjutus. Isegi kui meil pole üldse lihtne olnud ja meie elu pole täis imetoredaid reisielamusi või häid restoranide külastusi, mida ma muidugi sooviks, siis mind rõõmustab sinu koju jõudmine õhtul veel rohkem, kui suutäis peenes restoranis või vaade Eiffeli tornist. Meie suhe on alles nii noor ja selle aastaga ei olekski võimalik teha nii palju, kui tahaksin. Meie otsustasime lihtsalt oma suhte esimese aasta keskenduda kahe väikese olevuse peale – esmalt Merlot ja temaga harjumine, tema kasvatamine ja õpetamine ja siis kohe peale tema tulekut oleme nüüd 9 kuud keskendunud vaid ühele ja kõige olulisemale – meie beebsule. Meid ootab ees järgmine pöörane aasta, mis peamiselt keskendub meie poja kasvatamisele aga meil on ees palju muutusi lisaks sellele pisikesele olevusele. Küll meil on aega ainult meile kahele keskenduda siis kui laps(ed) on suureks kasvatatud. Ma arvan, et oleme mõlemad seda meelt, et lapsed muudavad elu ainult imelisemaks. Ma loodan, et meie teine koos oldud aasta tuleb vähemalt nii imeline ja täis nii õigeid otsuseid, nagu oli meie esimene aasta.

Ma armastan Sind Gaudo!

Ausaltöeldes oli mul see postitus eile juba täitsa valmis, kuid enne kui jõudsin selle üles laadida, astus Gaudo tuppa ja üllatas mind imeilusate lilledega. Ma jumaldan roose ja kui neid on veel nii palju ja nii ilusad siis ma lihtsalt sulan. Gaudol oli ka oma story seoses valge roosiga. Iga kord kui meil aasta täitub lisandub üks valge roos kimpu. Nõnda ma siis sulasin ja tõmbasin huulepulga peale ja lasin mõne pildi ka teha. Sellises staadiumis rasedana on muidugi küllaltki raske juba midagi selga leida 😀

 

Rasedusblogi: Gestatsioonidiabeet ja väga suur kõht

 

Outfit 

Tagi – Gropp town // Rasedate pluus – internetist taaskasutus eraisikult // Rasedate retuusid – H&M // Prillid – internetist eraisikult

Rasedus sammub pikkade ja hoogsate sammudega lõpu poole ja minu mured ei lõppe. Alles ma kilkasin, et kaheksas kuu polegi nii hull. Kuigi 33. nädalaks ei olnud kaalu palju juurde tulnud, otsustas ÄE mind ikkagi  GTT (glükoosi taluvuse testi) tegema saata. Kuna see test esimesel korral midagi jubedat minu jaoks ei olnud, süda mul pahaks ei läinud ja istumine pole mulle probleem (eriti kui näpukesed teevad beebile tekikest), siis otsustasin, et vastu ei puikle ja käin ära.

Lugejad, kes Emmede Klubi Instagramis jälgivad on tegelikult selle päevaga juba kursis, kuna võtsin samal päeval Emmede Klubi Instagrami üle (minu toona tehtud pilte näed teematrellide #karoliinavõtabüle alt). Kasutasin samal päeval juba juhust ja lasin endalt verd võtta veel seetõttu, et keha oli jubedalt sügelema hakanud. Ämmaemand arvas, et peaksime maksanäitudega kursis olema. Õnneks olid need korras. Kuid minu kurvastuseks sain juba sama päeva lõunal teada, et olen nüüd gestatsioonidiabeedik.

Mis on gestatsioonidiabeet ja millest järeldatakse, et mul on suur kõht, saate lugeda edasi SIIT.

Rasedusblogi: Heegeldatud beebitekk

Veidi aega tagasi kirjutasin teile Krissu baby showerist ja sellest, millise kingi mina tegin tulevasele pisikesele. Otseloomulikult heegeldasin ka enda tulevasele pojale sooja teki. Teine tekk ei sujunud muidugi nii kiiresti, kui esimene. Tegemist oli rohkem ja ilmselt olid näpud juba esimese teki heegeldamisest kanged.

Lubasin teile jagada ka videot, mille järgi ma selle imearmsa asja valmis tegin. SIIN on lihtne ja väga täpse seletusega video. Kurb uudis on see muidugi neile, kes inglise keelt ei oska aga üldiselt pildilt on kõik väga lähedalt ja täpselt näha. Mina tegelikult ei osanud sõnakestki inglise keeles käsitööst ja sain kiiresti asjale pihta.

Selle konkreetse teki tegemine võttis mul aega veidi üle nädala, kuid ma ei tegelenud sellega isegi iga päev. Peamine töö sai tehtud ikkagi möödunud laupäeval, kui ma lausa pool tekki tegin, seega on võimalik see imearmas asi valmis saada lausa kahe päevaga.

Materjali peale kulus mul 4 lõngarulli, kui ma ei eksi siis need oli 100 g rullid ja ma ostsin need Prismast. Ühe hind jäi tsipa alla 3€. Paela ostsin Rocca Al Mare keskuse käsitöö poest ja see maksis vist 1€ maksimaalselt. Kokkuvõttes läks materjali peale umbes 13€.

Lõpptulemusega olen ma väga rahul ja ma ei jõua ära oodata, et tibu selle teki sisse panna.

Mul on juba valmis ostetud neli rulli lõnga, et hakata valmistama midagi toredat veel. Sellel korral mitte tekki, vaid tahaksin ennast veidi proovile panna ja veidi keerulisema asjaga hakkama saada. Ilmselt alustan mõne mütsikesega. Kui ma millegi toredaga jälle hakkama saan, siis jagan seda kindlasti teile ka.

Rasedusblogi: Veidrad lõhnaeelistused

Ma hakkasin tajuma oma veidraid lõhnaeelistusi Soomes emal külas olles. Esimene kord oli veier hetk siis, kui astusin kortermaja koridori ja mõtlesin, et sinna ma jäängi. Iga kord koeraga välja minnes või kuskil tuppa astudes, mõtlesin, et pargin ennast sinna trepile ja edasi ei liigu. Ma lihtsalt sooviks, et seda lõhna oleks saanud purki pista ja hiljem toas nuusutada. 😀

Siis juhtus nii, et olime kaubanduskeskuses ja parkisime auto maaalusesse parklasse. Mulle meeldis see lõhn mis seal oli. Ilmselt maaalune niiskus, autode heitgaasid, rehvid jne. Igatahes oli see lõhn lihtsalt imeliselt hea.

Kohe peale seda tajusin, et mulle meeldib auto istmete naha lõhn ja tanklas kütuse lõhn.

Veidram asi juhtus minuga metsas jalutades. Kuna õhtud olid juba küllaltki jahedad panin kätte nahkkindad. Meie Merlotile kohutavalt meeldib joosta igasuguste pallide ja okste järele ja loopisime siis talle mingeid oksi metsas. Üks oks oli natuke kõdunenud, sest Merlot hakkas seda närima ja tükid tulid kergesti lahti. Hiljem kui oma kinnast nuusutasin, siis mõtlesin, et tahaks selle kinda nahka pista, sest see kõdunenud oksa lõhn oli niiiiii hea. Ok, see on väga veider, ma tean ja ausalt ma ei lakkunud oma kindaid ega pistnud neid nahka.

Kui Gaudo vahepeal tõbine oli ja talle eukalüpti salvi määrisin kaelale, siis hakkas see lõhn ka mulle ebareaalselt meeldima. Igatahes vahest istusin laua taha, keerasin korgi maha ja nuuskisin seda eukalüpti salvi. 😀

Igatahes lisandub sinna nimekirja veel keldri lõhn ja ka minu maakodu koridori lõhn. Maakodus on selline keldri ja krohvi lõhn. Aga selles pole midagi imelikku, sest see koridori lõhn meeldis mulle juba varem.

Kogu selle loo juures on kõige naljakam see, et mind ajavad oksele lõhnaveed ja parfüümid. Ma kannatan endale veel lasta lõhna aga kui keegi teine laseb lõhna siis ma tahaks lihtsalt värsket õhku ahmida. Kõige jubedam oli olukord siis, kui ma ujumas veel käisin (sellest kuust ma tõesti enam ei uju) ja prouad olid basseini roninud ilmselt otse riietusruumist. Ja kui nad siis mulle vastu ujusid, siis see prouade eriti tugev parfüüm mulle vastu pahvatas. APPPPI, palun peske ennast enne basseini ronimist ausalt ka.

Ilmselt pole asi ikkagi nii hull, sest see, et mulle midagi väga meeldib nuusutada, ei tähenda seda, et ma seda suhu topiks või lakuks. Üks naine rääkis, et tema näiteks mekkis mulda kartulite koorimise ajal. Ema on mulle rääkinud, et kui ta mind ootas, siis ta sõi koridoris seinalt krohvi. 😀

 

Milliseid täiesti veidraid asju teie olete nuusutanud raseduse ajal või lausa söönud?

Rasedusblogi: Kiri kõhtu

Armas pojake,

Sellel korral otsustasin kirjutada sulle kirja, et üks meie praegustest jutuajamistest oleks ka jäädvustatud.

Seal sa oled, minu kõhu sees. Sa oled minu sees pesitsenud juba 35 nädalat. Viie nädala pärast,8. detsembril, oled sa küpse kakku ja võid meid rõõmustada oma kilkava naeru, pehme naha ja imelise beebilõhnaga.

Ütlen ausalt, et ootan seda päeva, mil sa välja otsustad pugeda, pikisilmi. Sa pole minu olemist üldse mitte kergeks teinud, aga ma ei pane seda sulle pahaks. Kõik need valutatud päevad, kehvasti magatud ööd, ninakinnisused, liikumispiiratus, hiigelsuur kõht, kaalutõus, venitusarmid, väljakukkunud juuksed, kuiv ja vinnine nahk ja kohutavad isud, on väärt seda, et sind lõpuks oma kätel saan kanda.

Outfit #1 :

Saapad  – Facebooki grupp K&K Kleidike // Rasedate paksud retuusid – H&M // Rasedate triiksärk – H&M, küllaga mina ostsin selle Soomest punase risti kaltsukast // Sall – Guess // Mantel – Monton // Kõrvarõngas – H&M 

 

 

Tervet kirja minu imearmsale tulevasele pojale saate lugeda Emmede Klubist SIIT.

 

Baby shower Krissule

Avaldan teile kohe ka saladuse, kuhu ma kadunud olen ja millega tegelenud blogimise asemel. Nimelt sain mõni aeg tagasi ma kutse oma kaasraseda BABY SHOWER’le. Kindlasti on see üritus paljudele võõras, kuna see on välismaalt tulnud. Ma ei teadnud ise ka siiani suurt midagi sellest, kuna olin põgusalt selle kohta internetist lugenud alles hiljuti. Lihtsamalt öeldes on tegu nagu katsikutega aga enne beebi sündi.

Ühtpidi on ju täiesti super idee. Sõbrannad saavad kokku ja rõõmustavad koosolemise, suupistete ja kingitustega suure töö ära teinud sõbrannat. Tavaliselt peetakse seda kuskil veidi enne sünnitust, seega on suurem osa rasedusest juba seljataga. Ja noh, olgem ausad – kellele ei meeldiks hunnikutes kingitusi saada?

Teisalt – katsikud ilma beebita? Isegi kui ma sellel peol käinud olen, siis tundub see ikka veel mulle võõras ja harjumatu. Midagi muud ma selles halba küll ei näe. Olen kuulnud, et inimesed arvavad, et sellist pidu pidada enne lapse sündi on äärmiselt nõme, kuna iial ei tea mis sünnitusel jutuda võib ja keegi isegi ütles mulle kunagi, et mõtle, kui sünnitusmajast tullakse ilma lapseta tagasi, et mida siis nende kingitustega peale hakatakse? Huh, see lause jättis mulle sellise tunde, et ma peaksin kõiki oma beebi asju ostma alles siis kui ta on juba kindlalt mu kätel ja ülejäänud raseduse elama mõttega, et äkki läheb sünnitus halvasti. JUBE!

Üldiselt oli mulle üldse üllatuseks, et mind kutsuti. Kõik teised olid seal ilmselt juba varasemalt tuttavad aga meie Krissuga hakkasime jälle rohkem suhtlema alles siis, kui mõlemad rasedaks jäime.

Algselt oli plaan panna kõik rahad kokku ja siis kinkidagi kas raha ümbrikus või kinkekaart tulevasele emmele, et ta ise saaks otsustada, mida tal või beebil vaja on. Ühel hetkel aga öeldi, et kõik teevad kingitused individuaalselt. Ma olen äärmiselt kehv kingiideedes, mistõttu mõtlesin, et kas ma üldse lähen, sest ma ei taha kinkida midagi täiesti mõtetut või midagi mis tal juba olemas on. Õnneks olin ma just eelmine õhtu alustanud beebi teki heegeldamisega, ning otsustasin, et sellest saab hoopiski kingitus Krissule. Siia minu pikad päevad ongi peidetud. Selle kingituse tegemine võttis mul aega kokkuvõttes umbes neli päeva. Alustasin pühapäev õhtupoole ja lõpetasin kolmapäeva õhtul. Lisaks veel lõppviimistlus pidupäeval. Lõpptulemus oli selline ja usun, et selline oma käte ja hingega tehtud asi on superarmas.

Kui Krissu koju saabus ja meid eest leidis, oli ta äärmiselt üllatunud ja ta ei suutnud meid ära tänada. Kõigepealt kulus muidugi tunnike kindlasti pildistamiseks, kuna kõik oli nii kaunilt sätitud ja toidud olid ka äärmiselt lahedad. Vaadake vaid seda torti ja neid muffineid.

Kuna meil on Krissuga sama tähtaeg siis loomulikult tegime koos pilte.

Ootame nüüd Krissuga veel mõned nädalakesed. Lõpp juba tasapisi paistab ja järgmisel korral ilmselt poseerime juba oma kahe imearmsa pojaga.

Meil oli Gaudoga muidugi tuli takus ja kiirustasime edasi tema venna juurde. Nägime üle pika aja Gaudo õde ja tema elukaaslast. Terve peo aja kadestasin Krissut, kuna tüdrukud olid talle teinud imearmsaid kingitusi. braxton hicksi kokkutõmmetega või on beebi ennast lihtsalt parkinud kuskile närvidele ja väga ebamugavasse asendisse. Kiirustasime koju, et saaksin kiirelt vanni ronida. Vannis kadusid valud põhimõtteliselt hetkega aga terve õhtu tundsin istudes ennast ikka väga ebamugavalt. Ilmselt oli tita asend väga paha tollel päeval.

Lähiajal saab valmis ka minu beebile tekike ja siis juba näitan teile kuidas see armas asi valmis ja saate endalgi näpud tööle panna 🙂