vasakul on möödas üks kuu sünnitusest, paremal pool veidi üle kahe kuu.
Mõni aeg tagasi tegin postituse, milline oli mu keha kuu pärast sünnitust. Alles siis taipasin osta endale bandaaži. Tuleb tõdeda, et selle ostuga jäin ma küll natuke hiljaks. Mõistlik oleks olnud bandaaž minna ja osta kohe pärast sünnitusmajast naasmist. Kuu aega hiljem oli mul juba päris palju tagasi tõmmanud kõht ja bandaaž toimis vaid esimestel päevadel. Lisaks oli mul tollel ajal käsil pakkimine ja kolimine ja pidevalt kummardamine polnud bandaažiga eriti mugav. Seda oleks olnud hea kanda pikkadel jalutuskäikudel ja voodis lapsega lebotades. Igatahes avastasin ma ühel hetkel, et sellest bandaažist pole enam minule tolku, kuna kõht oli veel tagasi tõmmanud ja bandaaž ei andnud enam effekti.
Minu kaal jäi 75 kg peale sesima. Olgem ausad, et 14 kg mis ma alla olin võtnud, oli rasedusega kaasenud kaal. Ülejäänud 7 kg on puhas pekk ja üleliigne söök 9 kuu vältel. (See tähendab, et kokkuvõttes oleks vaja kaotada vähemalt 15 kg, et saavutada normaalne kaalunumber)
Mis on muutunud viimase kuu jooksul? Hakkasin pea iga päev jalutamas käima lapsega. Eestis tegin ma seda nõnda harva, kuna tegemist oli lihtsalt nii palju ja uus elu vajas ikka kõvasti harjumist. Soomes hakkasin juba emarolliga ja uue ilmakodanikuka harjuma ja leidsin normaalse päevarütmi.
Alustasin väikeste ringidega. Siin ümbruses on küllaltki künklikud rajad ja vakriga mäest üles rühkida on päris väsitav. Lisaks püüan ma veel koeraga hakkama saada, kes käib ühele poole ja teisele poole vankrit. Iga päevaga proovisin aina pikemaid ringe teha. Praeguste ilmadega on minu piir umbes 1,5 h iga lõuna. Nüüd viimastel nädalatel olen hakanud ka õtuti jalutamas käima. Alguses käisin ainult koeraga aga ühel päeval otsustasime ka lapse kaasa võtta õhtusele jalutuskäigule. See mõjus lapsele nii hästi, et ta on pärast seda teinud seitsme tunniseid öid ilma ärkamata, siis sööb ja magab veel mitu tundi edasi. Ma arvan etpäevas kolm tunnikest jalutada on kasulik? Muidugi ma ausan eriti neid naisi kes jaksavad lükata käru lõunal 3-4 h järjest, mina seda ei suuda. Kui ilmad soojemad on siis võiksin sellele isegi mõelda. Minu suurim õudusunenägu on see, kui ma olen umbes tunnikese kaugusel metsas jalutamas ja lapsel läheb kõht tühjaks. Sooja ilmaga poleks ju viga istuda kuskile pingi peale ja teda toita vahepeal.
Lisaks jalutamisele oleks hakanud tegema ka tuhara ja jalalihaste harjutusi. Mul läksid jalad ja pepu raseduse ajal väga suureks, ning eelmise talve pükstesse on pea võimatu mahtuda. Kui ma suudaks saavutada vähemalt raseduseelse pükste suuruse, oleksin juba palju paremas tujus.
Mis mulle hetkel natuke meelehärmi valmistab on see, et mu kaal langes korra vaid 1 kg võrra ja siis tõusis tagasi 2 kg. Ühest küljest on see lihtsalt masendav, kuna olen oma jalutuskäike tõstnud 40 minutilt, kolmele tunnile päevas. Teisalt meenub mulle kaks asja. Esiteks, kui ma hakkasin 2 aastat tagasi kaalust alla võtma, tõusis mu kaal samamoodi alguses. Teiseks, meenub mulle, et lihas kaalub rohkem kui pekk. Varem või hiljem peab see kaalunumber hakkama langema ometigi.
Üks positiivne uudis. Ma arvasin, et mul on täiesti lootuetu loobuda vanilje jäätisest. Ma sõin seda mingil ajal juba 2 liitrit päevas. Ma suutsin ennast parimatel päevade vaid veidi piirata, kuid loobuda ei suutnud. Kui ma nüüd üle nädala tagasi tundsin, et kurk kipitab ja tõbi hakkab tulema, loobusin jäätise söömisest. Mitu päeva olin selline piiri peal ja nagu oli kehv olla aga köha ja nohu ei olnud. Eelmise nädala keskel jäin lõpuks ikkagi kõripõletikku ja tuli edasi leppida jäätseta hakkama saama. Ehk hakkab see magusasõltuvus nüüd järele andma? Positiivselt aitab minu teekonnale kaasa ka see, et G ei osta ka krõpsu enam koju ja siis ei teki seda kiusatud neid ikka sealt haarata, kui kõht tühi on või midagi näksida tahaks.
Minu eesmärk on praegu proovida oma toitumist aina paremaks muuta ja hoida neid päevaseid jalutuskäike ikka kindlasti kavas. Seni kuni lumi on sulanud ja ilm on parajalt soe jooksmiseks, pean leppima jalutamisega. Kui ilm juba lubab, tahaks õhtused jalutuskäigus asendada jooksmisega. Eesmärk ikka püüelda sinna 6’ga algava kaalunumbri poole.
mõtlesin, et lisan võrdluseks ka ühe pildi, mis on tehtud veidi üle nädala pärast sünnitust ja paremal pool siis olukord 2,5 kuud pärast sünnitust. Kusjuures, ma tundsin ennast vasakul pildil ikka päris peenikesena, arvestades seda, milline mu raseda kõht oli 😀
Karoliina Koovit 