Beebiblogi: Tako Mille vankri vahetus NUNA IVVI vastu

NSS – nägu sõidusuunas

SSS – selg sõidusuunas

Sellest on nüüdseks juba päris palju aega möödas, kui me vahetasime oma imekena beežist nahast Tako Mille 3in1 komplekti hullult püssi tangi NUNA IVVI vastu. Pärast kahte kuud saan võtta kokku oma arvamuse, tunded ja mõtted seoses kogu selle kärusaagaga.

Kõik sai alguse tegelikult juba aprillis, võimalik, et isegi märtsi lõpus juba. Mul tekkis lihtsalt kiiks, et ma pean oma esimese vankri vahetama välja millegi muu vastu. Esimese tõuke sellele soovile andis see, et mul oli lihtsalt kopp ees sellest, et mida raskemaks laps muutus, seda tüütum oli mul koera ja lapsega koos jalutades vankril suunda muuta. Otse sõites oli kõik ideaalne, kuid ühe käega mittepöörlevate ratastega suunda muuta ei ole eriti lihtne. Sellele andis muidugi hoogu juurde see, kui sain ühes poes juhuslikult pöölevate ratastega vankrit proovida.

14458876_10154478347763340_2104002476_n

Gleni esimene vankrikomplekt Tako Mille

251166826.360687774

43a81278998ff934d33811452d1b0b7c

Ma ei mõelnud just eriti kaua ja panin oma komplekti müüki. Soovija oli kiiresti olemas, ainus mure oli veel see Eestisse toimetada, milleni oli mitu nädalat aega. Kõik oli juba pakitud, planeeritud, kui tahtsin veel midagi küsida ostjalt. Selle peale sain reisile eelneval õhtul ootamatu vastuse, et ta siiski ei soovi seda komplekti osta ja unustas mulle öelda. Ütlen ausalt, et olin kergelt öeldes vihane, sest ma juba tahtsin minna poodi uut vankrit või käru valima. Kui ma poest midagi leidnud poleks, oli mul välja valitud http://www.jollyroom.fi lehelt Beemoo 2in1 komplekt. Ma nägin seda ka korra bussis ja mulle väga meeldis, et ta nägi bugabooga sarnane välja aga hinnalt kordades soodsam.

Mis seal ikka tuli leida uus ostja. Loomulikult lasin hinna alla komplektil, et sellest ruttu vabaneda. See kõlab nagu mulle poleks oma vanker meeldinud, aga mul polnud reaalselt mitte midagi muud ette heita, kui seda, et koeraga jalutades oli tõesti raske. Kui mul koera ei oleks, poleks mul mingi põhjust olnud vahetusega hakata tegelema. Sellel komplektil oli kõik olemas mida ma tahtsin ja vajasin. Lisaks nägi see komplekt lihtsalt megailus välja. Ma kahtlesin mitu korda oma otsuses ja ma polnud ikka päris kindel mida teha, kuid järgmine ostja oli jälle kiirelt platsis ja sel korral oli tingimuseks ka ettemaks. Ostja tegi ettemaksu kohe ära ja nüüd polnu tagasiteed. Mida rohkem ma kasutasin seda veel viimastel nädalatel, seda enam võlusid ma avastasin. Lisaks võtsin lõpuks ka YouTubest lahti tutvustava video ja see oleks meile ka istumisosana ideaalselt sobinud. AGA NEED RATTAD, PAGAN KÜLL, NEED EI PÖÖRLENUD JU!

Enne Eestisse minekut leidsin endale ka sobiva käru. Mulle jäi see kärusõltlaste grupis kohe silma oma välimusega. Just selline mis mulle stiililt sobiks. Musta värvi ja kuidagi lihtsalt maitsekas, minu arvates. Minu suur nõudmine oli ka täidetud, ehk pöölevad rattad, NSS, SSS, täislamav asend, suur pakikorv, suur kaarvari. Lisaks meeldis mulle väga see, et käru oli sobiv juba sünnist alates, mitte juba istuvale lapsele. Tutvustav video oli väga ahvatlev ja ma olin otsuse teinud ühe õhtuga. Broneerisin käru endale ära.

Eestis andsin meie esimese vankrikomplekti üle ostjale, kes oli väga rahul ostuga ning Tartus sain kätte meie NUNA. Müüja aitas komplekti kokku panna ja proovisõit võis alata. Esimene sõit oma auto juurde sujus imeliselt. Esimene reaktsioon oli super. Aga siis panin lapse kärru ja läksime keskusesse proovisõitu tegema koos beebiga. Kõigepealt tõmbusin ma näost valgeks, kui proovisin üle äärekivi saada. See käru nina lihtsalt ei tõusnud. G proovis ka ja tema sai üle äärekivi nõnda, et pani jala raamile (piduri kõrvale) ja siis surus lükkesanga alla poole. Nii see nina siis tõusis ja raam ragises. Ma olin täiesti kaame ja mõtlesin, et mis see ongi reaalselt ainult sirgel teel sõitmiseks või? Hiljem selgus, et viga oli selles, et esiteks me kartsime natuke suruda, sest vana vankri nina tõusis kerge liigutusega, ning lükkesang oli reguleeritud liiga madalale. Ja raam pole endiselt pooleks murdunud, nagu ma alguses väga kartsin.

18788954_10155271148948340_1863693498_o

Selle madalale reguleeritud lükkesangaga tegin endale ka alguses karuteene. Arvasin, et jube mõnus on sõita nii, et sang on madalal, kuid nii see pole mõeldud sõitmiseks. Käru on madalale reguleerituna halvasti juhitav, ning toidupoes suutsin põhimõtteliselt kõik riiulid ära rammida. Ma lihtsalt ei osanud sõita selle käruga. Pöölevad rattad ei pöölenudki nii nagu teisel vankril mida poes olin proovinud. Esimesed kriipsud olid juba raamile peale tehtud pärast esimest sõitu, tänaseks on kriipsukesi juba lükkesangal ka. Praeguseks olen harjunud millise kaarega ma keerama pean. Samas järsu pöörde teeb vanker võrdlemisi lihtsalt. Ilmselt poleks see käru osutunud mu valikuks, kui oleksin saanud teda võrrelda mõne teise pöörlevate ratasetega käruga. Näiteks õnnestus mul Eestis hiljuti proovida BabyJoggersit poes, ning mulle kohutuavalt meeldis seda seal poes lükata. Muidugi polnud seal last sees, seega ma ei saa seda arvamust päris adekvaatseks pidada, kuna NUNAt proovisin ju ka esimese raksuga ilma lapseta ja oli ka väga kerge lükata.

18817719_10155271148888340_313844074_o

Müts ja püksid Breden Kids, dressipluus H&M 

Kolmas väga suur probleem oli minu jaoks alguses see, et kärul polnud mitte mingit vedrustust. Vanal vankil oli väga suur vedrustus, ning piisas sõrmega pihta minemisest, kui käru kõikus küljelt küljele ja üles alla. Selle vedrustusega rahustati mind maha, et see on harjumise asi ja küllap ma peagi harjun selle jäikusega. Nii oligi, paari nädalaga harjusin selle jäiga raamiga ära. Ainus asi mis mind siiani häirib selle juures, on see, et ma ei saa kivisemal teel sõita käruga ja ma mõtlen ikka päris kivist, mitte lihtsalt kruusase kattega teed, sest laps lihtsalt võbiseb seal istumisosas nii julmalt. Õnneks mul siin selliseid kohti pole, kus ma taolisel teel palju pean sõitma, seega ei ole probleem väga suur. Samas kui ma maal elaksin või kuskil Harku metsas tahaks jalutamas käia, siis ei saaks ma sellise käruga ilmselt hakkama.

18789348_10155271149023340_576450289_o

Positiivsemaks pooleks saab lugeda seda, et meil oli enne probleem vankri mahutamisega autosse koos korviga ning mul oli päris raske seda kokku panna. Vanal võttis see väga palju ruumi. NUNAl võtab ta küll veidi vähem ruumi aga teda on kordades lihtsam kokku panna ja lahti võtta, kuid kindlasti on ka paremaid variante. Tegelikult on pagass ikka endiselt võrdlemisi täis, kui käru seal on. See oli suhteliselt üllatav ausaltöeldes. Siit siis mulle õpetus, et enne pead uurima kui kokku see kogu kupatus läheb. Sedaani jaoks igatahes see NUNA just eriti kompaktne pole.

18817517_10155271149143340_1820302164_o

Lapsele NUNAs meeldib. Meil pole kordagi olnud probleemi, et ta hakkaks seal jonnima, tahaks sülle või tunneks ennast ebamugavalt seal. Laps on selles kärus muretult veetnud isegi pool päeva. Kui me käisime lõbustuspargis oli ta seal 5-6 tundi, korraks vaid sirutas minu süles olles süües. Soovi korral saan tõsta seljatuge kas natukene poollamavasse madalamasse asendisse või poollamavasse kõrgemasse asendisse. Magades saan teda jälle täitsa alla lasta. Käru sisu on mõnusalt lapse keha järgi. Olen näinud, et paljudel 2in1 ja 3in1 komplektidel on istumis osad tätisa sellised sirged ja laps saab istumis osas olla alles siis kui ta reaalselt juba täitsa sirge seljaga istub. Need istumis osad on lihtsalt nii suured ja mahukad, et laps vajub seal igate pidi kössi, kui ta veel pisike on. Glenil oli NUNAs juba 5-kuuselt ideaalne olla. (Nagu eelpool mainitud, siis see käru sobib juba sünnist alates. Loomulikult ei panda imikut sinna siis istuma!)

Tutvustavas videos väidab meesterahvas, et pidur on väga kergesti peale pandav, mis on vale. Mulle üldse ei meeldi kuidas see peale läheb ja kuidas maha võtta tuleb. Kuid pidur on mugavam kui meie esimesel vankril. Üks nn viga on vb ka see, et sang ei ole mitte üleviidav, vaid istumisosa peab tõstma teise suunda. Tean, et paljud vist eelistavad üleviidavat sanga. See eest on seljatoe kõrguse muutmine täiesti hämmatavalt lihtne.

On olnud hetki oli olen ostu kahetsenud, kuna Glen oli veel päris tilluke kui selle ostsime ja hetkest, mil talle hakkas meeldima kõhuli olemine, olen vahest olnud sellega hädas, et isegi kui ta on kärus rahulik, siis näiteks reisides sain ma teda panna vankri korvis nö mängima ka kõhuli, kuid kärus saab ta ainult selili ja istudes olla. Teisalt ma ei kujutaks ette, et praegu temaga Eestisse reisides läheksin korvi osaga, sest pikad päevad ringi tuuseldades ta ju tahab ringi vaadata mitte korvi osas kaarvaju vahtida.

Kokkuvõttes, ma arvan, et ma ei teinud halba otsust. Ma siiski ei torma seda käru müüma ja uut asemele ostma. Ma olen siiani selle käru välimusest vaimustues ja nüüdseks harjunud ka selle käru omapäradega. Kõik on harjumise asi aga ma ei soovita kellelgi minna üle hea vedrustusega vankrilt täiesti jäigale kärule, eriti maal. NEVER AGAIN! Hetkel käin ma jooksmas peamiselt asfaldil ja saame selle käruga hakkama, kuid edaspidi plaanin vaadata käru, millega oleks koera ja lapsega tõeliselt mugav jooksmas käia.

Viimase asjana mainin veel, et minu teada seda käru Eestis ei müüda. Ma ostsin selle kärusõltlaste Facebooki grupist eraisikult. Nii palju kui ma netis olen uurinud selle hinna kohta, siis maksab selline uuena 600£ mis teeb 681€, näiteks SIIN.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s