Aastalõpu kingiloos: Huppa

Foto: Maija-Liisa Photography

Aeg ongi seal maal, et juba homme kuulutan välja Aastalõpu kingiloosi võitja, kuid enne on mul teile veel soov kirjutada ühest Eesti lasterõivaste brändist, millega sain tuttavaks tõepoolest alles seda loosimist korraldades. Uskumatu aga tõsi.

Ilmselt on paljudele emmedele juba Huppa väga tuttav ja ma tõesti ei tea, kuidas on nii juhtunud, et terve aasta jooksul pole Glenil mitte ühtegi Huppa toodet olnud. Ilmselt ongi põhjus selles, et eelmisel aastal kingiti talle teise firma kottkombe ja sellega vedas ta kuni talve lõpuni välja.

Kui Huppa minuga mõni aeg tagasi ühendust võttis ja koostööd soovis alustada, olin mul tohutult hea meel, kuna olin sellest palju kuulnud ja näinud lastel neid riideid seljas, kuid ikka on nii, et ega iga brändi riideid ei jõua ka lapsele osta. Huvi nendega tuttavaks saada oli suur ja polnud küsimustki, kas nendega kootööd teha tahan.

Foto: Maija-Liisa Photography

Mul oli Huppa esindajaga põnev kohtumine nende Mustika keskuse esinduspoes, palju avastamisrõõmu ja huvitavat infot, mida ma laste rõivaste kohta ei teadnud.

 

• Esiteks oli mulle tegelikult üllatuseks, et Huppa on eestlaste bränd, mille juured ulatuvad 1938. aastasse. Ma tean, täiega piinlik, ise olles suht laste rõivaste fanatt. Kuid tasub teada, et Huppal on skandinaavia juured, mis pärinevad Soomest. Parimad disanerid ongi pärit Soomest.
• Igal aastal on Huppal kaks kollektsiooni: talv ja kevad-sügis ja nende rõivad jaotuvad kahte vanuserühma 0-4 ja 2-18 aastased.
• Huppa väärtustab kõrget kvaliteeti, seega on nende tooted hästi hingavad ning vee-ja tuulekindlad. Muide on nende kangad vastupidavad hõõrdumisele ja palju pööratakse tähelepanu ohutusele, et laps oleks riietes hästi nähtav.
• Huppa on esindatud nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka Venemaal.

Mis mulle Huppa juures isiklikult väga meeldib on nende väga lai tootevalik. See tähendab, et iga laps, iga ema ja isa leiavad sealt oma lapsele sobivad riided selga. Muide võin öelda ka, et väiksemas suuruses naised võivas leida sealt joped ja parkad. Mina kahjuks oma ülekaalulise kehaga praegu laste suurustesse ei mahtunud.

Ilmselt teavad paljud, et minu maitse riietumisel tegelikult pole eriti värve armastav, väikeste eranditega. Ma olen kippunud oma last ka riietama musta, valgesse, halli ja punasesse, kuid on kindlad brändid, mille suhtes teen erandeid. Kuna Huppa mustrid on väga lapselikud, kirjud ja kirevad, siis ma isegi veidi pelgasin, kas ma tõesti leia sealt oma silmale piisavalt rahuliku ja meeldivad. Kui ma seda kombet nägin, siis oli põhimõtteliselt otsus tehtud. Pealegi pole Glenil nagunii veel sõnaõigust.

Foto: Maija-Liisa Photography

Ainus asi mille kallal ma saan viriseda on meie kliima, mis on isegi veidi liiga soe selle kombe jaoks, mille ma välja valisin. Uskumatu, et ma seda ütlen. Seetõttu oleme seda kombet alles paari korral selga saanud, kuna alla nulli meil kraadid eriti ei lange ja selleks on kombe natuke liiga soojavõitu. Sellise kombega ei tohiks hakata isegi -30 kraadiga jahe. Ebatõenäoline, et ma sellise külmaga lapse välja magama paneks, kuid -20 kraadiga ma ilmselt ei pelgakski.

Pildil olevad mustad Huppa talvepüksid ostsin ise samal päeval veel juurde, sest need on jope olemasolul juba must have, eriti kui me käime reisil. Ühest küljest kui on auto sõite, siis ei viitsiks kombet alati toppida ja kiirelt autosse ja poodi hüpates sobib jope paremini. Samas kui me pikemalt jalutada tahame reisil olles, tõmban ikkagi soojemad püksid ka jalga. Ka igapäevaselt on näiteks poodi kärutades talvepüksid ja jope ideaalne, et poes jope maha visata ja välja minnes jälle peale tõmmata.

Foto: Maija-Liisa Photography

Huppa osaleb Aastalõpu kingiloosis 50€ kinkekaardiga ja selle eest leiab kindlasti nende poest juba midagi kvaliteetset ja ilusat oma lapsele selga.

Huppa leiate Facebookist SIIT ja Instagramist SIIT. Huppal on ka e-pood, mille leiate SIIT.

Imeliste piltide autor on ikka armas Maija-Liisa Photography. Poes tehtud pildid klõsutasin mina.

Aastalõpu kingiloos: Maija-Liisa Photography

Enne loosimise lõppu olen tasapisi pühade tõttu jäänud ajahätta. Ise ma selle üle ei imesta, kuna viimased postitused on valminud telefonis, sest läpakas on kodus ja olgem ausad, kes tahaks ninapidi arvutis, telos või blogis olla terve pühade aja, kui on võimalus veeta seda lähedastega, kellega koosolemiseks on ebaõiglaselt vähe aega. Aga siin ma olen ja kirjutan teile EELVIIMASEST tegijast Aastalõpu Kingiloosis, kelleks on i me li ne    naine, ema ja fotograaf Maija Liisa. Vähemalt 3 in 1, kuid ma ei imesta kui selles naises muidki kauneid külgi leidub.

Maija Liisaga me kohtusime esimest korda veidi üle aasta tagasi, kui ta alles küllaltki toores forograaf oli ja tahtis mind ja mu äsja sündinud Gleni pildistada. Toores võis ta olla kogemuste suhtes, aga oskuste kallal ma viriseda ei saanud. Pildid mis ta mulle minust ja Glenist saatis olid kordumatud, omapärased, hetked olid imearmsalt tabatud ja need pildid jäävad meie jaoks olulisele kohale igavesti.

Siin on mõned hetked meie esimesest kohtumisest ja paari nädalasest Glenist.

Kui ma järjekordsele loosis auhinna väljapanejale mõtlesin ja olin otsustanud, et sellest peaks osa saama kogu pere, tundus fotograafiga pildistamine armas idee. Ülemäära palju kogemusi mul fotograafidega pole ja nii saigi üks nende peotäie seast välja valitud.

Aga mida ma ikka räägin fotograafist, fotograaf on kunstnik ja teda saab imetleda tema tööde järgi. Ilmselt olete juba märganud, et tema tehtud tööd on Aastalõpu Kingiloosi postitustest läbi jooksnud.

Tahaksin ka ära märkida, et need pildid sündisid u 40 minutiga, kuhu kuulus üles äratatud laps, kellele ärkamine kohe üldse ei istunud, jooksmisest praktiliselt tilkuv emme, palju Boom Boom lugu ja Lotte multikat, totakaid hääli, neli outfiti, väga näost ära emme, tühjad kõhud aga osav fotograaf! Selline shoot on täiesti out of my comfort zone, aga we did it!

Maija-Liisa Photography osaleb loosimises ühe tunnise fotoshoodiga mille hinnaks on 80€. Kinlasti minge vaadake ka tema tehtud töid Facebookist.

 

 

 

Aastalõpu kingiloos: Breden Kids

Bredenist kirjutamist alustada on ühtpidi väga lihtne ja teisalt keeruline. Kuna me oleme Bredeniga lähedalt tuttavaks saanud selle lühikese aja jooksul, kui kevadel hakkasime nende tootangut kanda, siis ma oskaks selle ettevõtte toodete kohta nii mõndagi öelda. Teisalt on küllaltki raske midagi uut ja üllatavat kirjutada, sest nüüdseks on ilmselt igal teisel lapsel juba Bredeni müts peas toidupoe järjekorras ja väga suurel osal Eesti emmedel on oma arvamus juba Breden Kidsi toodangust kujunenud.

 

Meie tutvus sai algust möödunud kevadel, kui ma olin nende tooteid alles mõnel lapsel näinud ega teadnud mis ettevõttega üldse tegu. Minu positiivseks üllatuseks soovisid nad minuga tol ajal esimest koostööd alustada. Tuleb tõdeda, et tegu oli väga targa otsusega, sest ei läinud palju mööda kui ma ühe kuu jooksul ostsin vist koguni ligi 200€ eest nende tooteid lapsele juurde ja see ei jäänud ka viimaseks tellimuseks. Võib öelda, et sellest sai nagu kerge sõltuvus, mis pereisa just väga ei rõõmustanud, et suur osa minu sissetulekust kulus Bredenist tellimisele. Vadates Gleni riidekappi täna siis pole vist kahtlustki, et meie suur lemmik on Breden.

Lisaks lasterõivastele, mille hulka kuuluvad mütsid, sallid, kindad, kombed, bodyd, püksid ja ülipopulaarsed mütssallid, kuuluvad nende tootevalikusse beebitekid ja täiskasvanute rõivad. Praegusetel jahedamate ilmadega perioodil on kindlasti väga popid meriinovillased tooted. Bredebi tooted on valmistatud kvaliteetsetest marterjalidest ja lisaks kaubistavad neid riideid lapselikud ja armsad mustrid.

Mul polnud tarvis pikalt mõelda, keda võiks kutsuda Aastalõpu Kingiloosi osalema. Breden Kidsi ma soovitan ja olen igati rahul nende toodete kvaliteediga. Tõesti, ma ei salga mha, et uute kollektsioonide hinnad on küllaltki rasked rahakotile, kuid järelturul on Breden väga nõutud, seega ei peaks neid asju lihtsalt niisama maha kandma. Peale selle on Bredenil ka väga suur kasvuvaru ja seda tõesti on palju. Ma arvan, et Bredeni bodyd ja püksid on ainsad tooted Gleni riidekapis, mida ta pool aastat hiljem ikka veel kannab.

Aastalõpu Kingiloosis osaleb Breden Kids 50€ kinkekaardiga. Lisaks Bredenile osaleb loosimises veel 8 vinget ettevõtet. Kogu loosimise auhinnafond on üle 400€. Nii vägev ongi!

Bredeni Instagrami leite SIIT (Muide neil on väga tihti loosimisi) ja Facebooki konto SIIT.

 

 

 

 

Aastalõpu kingiloos: Cosmeya

Cosmeya on kahe toreda eestlase loodud bränd, mis tootab sojavaha ja tähtkuju küünlaid looduslike lõhnadega. Nende küünlad on küllaltki uus toode ja nende saamise lugu väga huvitav.

Cosmeyaga sain ise tuttavaks alles mõned kuud tagasi, kui nendega esimest koostööd tegin Instagramis. Kuna meie peres on küünlad aastaringselt väga popid ja hea lõhn on vaid boonuseks, siis sai Cosmeya meile kiiresti heaks sõbraks. Nii sai Cosmeya kutsutud ka suurde Aastalõpu Kingiloosi, sest küünlad on lihtsalt nii praktilised luues hubast ja romantilist meeleolu.

Üks oluline asi nende küünalde juures on ka armas disan, mis sobitub ideaalselt igasse koju oma lihtsusega. Ma ei suudaks ühtegi kirju pildi ja lillekeste, lindude ja muu säärase kirju kraamiga küünalt enda elutoa riiulile paigutada. Cosmeya küünal on see eest nagu sisustuselement, ka siis, kui see ei põle.

Kuna küünal on ilmselt pea igas kodus armas kasutust leidev element, eriti pimedamatel aegadel, siis on see ka ideaalne kingiidee. Tähtkujuküünl on personaalne ja sojavaha küünal toredate mõtetega.

Cosmeya osaleb Aatalõpu Kingiloosis 50€ kinkekaardiga.

Cosmeya leiate Instagramist, Facebookist jaa e—poodi saate piiluda SIIT.

 

 

Aastalõpu kingiloos: Muhebeebi

Enne lapse saamist, ei osanud ma ettegi kujutada, kui vajalikud asjad võivad olla närimisrõngad, lutiketid, vankrilelud või kaisukad. Jah, kõigi nende asjadeta on võimalik lapsel elada ja me kõik teame, et eluks vajalik on vaid kuiv mähe ja (rinna)piim, kuid selleks, et meie lapsel oleks hea ja meil mugav, toodetskse palju häid väikeseid tarbeid.

Selliseid armsaid asju valmistab Muhebeebi. Olin nende tegemistega juba päris ammu kursis ja nüüd tekkis selline hea moment nendega lähemalt tutvuda. Muhebeebi valmistab lutikette, närimisrõngaid, vankrilelusid, kaisukaid ja imetamiskeesid. Kõik need tooted on lapse ja emmede/isside jaoks igapäevaelu lihtsustavad ja meeldivamaks muutvad. Lutikett on muutunud asendamatuks, et lutt hoida lapse lähedal, seda just eriti kodust väljas. Peale selle on see ka teatud vanuses palju meelelahutust pakkuv. Närimisrõngaste vajalikkus on arusaadav sellest hetkest, kui laps soovib oma igemeid sügada ja lihtsalt suuga maailma avastada või haarama õppida. Vankrilelud on üks hea vahend just eriti väikese lapse tähelepanu tõmbajaks, kes vankris veel lebab ja ringi vaatama ei näe. Loomulikukt on sellel ka arendav piool. Ilmselt teavad paljud emad, kui oluline on mõnele lapsele see oma õige lõhnaga kaisukas või tekike ja imetamiskee vajadust oskab hinnata ema, kes on läbi elanud streigi perioodi, kui lapsel on kõike muud teha, kui rinda võtta.

Kõik need asjad on tänaseks päevaks meie peres ära katsetatud ja olen täiesti veendunud, et vajan neid ka järgmise lapsega. Aga olgem ausad, need asjad näevad ka imearmsas välja ja neid on võimalik tellida just sellistes toonides mis teile neeldib. Näiteks sai Glen endale just musta/valge kirju närimislelu ja minu imetamiskee, mis meile ideaalselt sobivad ja meeldivad. Imetamiskee on küll tänaseks juba karpi pandud uut last ootama, kuid närimisrõngas leiab kasutust ilmselt seni, kuni hambad tulevad ja igemed sügelevad.

Muhebeebi tegemisi saate jälgida nuu Facebookis kui ka Instagramis. Aastalõpu kingiloosis osaleb Muhebeebi 50€ kinkekaardiga. Ärge unustage loosis osaleda. Sellele kulub vaid kaks minutit aga auhindu võidate rohkem kui 400€ eest. Vägeev!

Kas teie olete juba muhebeeviga tuttavad?

 

Aastalõpu kingiloos: St. Patrick’s

Kui ma hakkasin aastalõpu kingiloosi korraldama, oli minu jaoks loosimise üks olulisemaid punkte see, et võitjal saaks võidust rõõmu tunda terve pere. Lapsele riideid või mänguasju võita on tohutult tore, aga kui loosiõnn naeratab kogu perele, siis on see nagu kolme-, nelja-, või isegi kuuekordne rõõm.

Nii tekkiski mul mõte, et loosimisse võiks kaasata ühe söögikoha. Mul oli vaja leida üks hea söögikoht, kus leiaks endale maitsva kõhutäie nii nooremad kui ka vanemad. Ma arvan, et mul ei kulunud isegi paari sekundit, kui ma juba teadsin, millise ettevõtte kokad on mu kõhtu täitnud juba aastaid ja kuhu ma hea meelega alati ka teisi kutsun.

Juba rohkem kui kolm aastat tagasi alustasin ma esmakordselt täiskohaga tööl käimist ja minu esimene töökogemus ongi pärit siiani südamelähedasest St. Patrick’s söögikohast. Sel ajal liikusime tänaseks ära kolinud Vana-Posti ja Suur-Karja tänava Patrickutes. Ammused tuttavad on meile ka Rocca al mare keskuses ja Narva maanteel asuvad Patrickud. Minu arvates iseloomustavad nende söögikohti kõige paremini mõistlik hind, maitsev ja mitmekesine menüü ja igaks ajaks sobiv koht.

Alustades esimesest punktist siis mõistlik hind määrab minu jaoks ära peamiselt kogu valiku. Ma ei käi tihti restoranides ja ma ei ole huvitatud käima välja ühe õhtusöögi eest nädala(te) toidukäru hinda. Minu jaoks oleks sadade eurode restorani jätmine veidi arulage meie pere rahakotti vaadates. Loomulikult tahame vahest väljas söömas käia aga näeme kahe täiskasvanu peale 40—50€ maksimum summana. Ilmselt mängib meie jaoks palju rolli ka lollikindlus. Teame, et St. Patrick’s toit meile maitseb ja milleks riskida pettumusega mõnes teises kohas.

Nagu juba mainisin, on mulle siiski oluline ka maitse. Kuna ma olen harjunud koduse toiduga ja peened maitsed polegi minu jaoks, siis on Patrick mulle see õige koht. Toidud on lihtsad ja pole teab mis peened restorani road. Valikust leiab täiesti tavalisi suupisteid nagu küüslaugu leivad, juustupallid, wrapid ja kartulikoored. Lisaks suupistetele on valikus ka kergemad eined nagu supid ja salatid. Pearoa valik on küllaltki lai ja ilmselt leiab sobiva igaüks alustades väga soodsatest ja maitsvatest grillitud toitudest ning lõpetades lamba, pardi, sisefilee ja pastadega. Patrickust on võimatu lahkuda ilma suud magusaks tegemata, kuna magustoidud viivad lihtsalt keele alla.

Mida ma juba enda töötamise ajal märkasin, oli see, et Patrick’s sobib ideaalselt nii lõunasöögi kohaks töökaaslastega, sõbannaga kohvitamiseks, õhtusöögiks, nädalavahetuse lõunaks perega, sünnipäevapeoks kui ka lihtsalt õhtuseks dringiks enne kluppi minekut. See koht on lihtsalt universaalne.

Alles hiljuti avati uus St. Patrick’s Pikk tänaval ja sinna läksime perega ka uudistama. Esimese asjana tahan kohe ära mainida, et selle söögikoha sisustus on tõeliselt põnev ja kui sinna lähete, siis käige ikka kõik ruumid läbi. Olles aina enam interjööri huviline siis minul oli väga põnev seal ringi vaadata 15.sajandist pärit majas. Kindlasti iseloomustab seda kohta ka ruumikus sest saale on tõesti palju. Seal on võimalik koguni 50-le inimesele broneerida peosaal.

Sel korral otsustasin, et eelroaks ja pearoaks maitsen midagi, mis on proovimata. Kuna ma olen viimasel ajal suur lõhe sõber, saigi valitud wrap lõhega. Tuleb tunnistada, et meie pere lemmikuteks on ja jäävad kuldsed juustupallid, mille G ka taaskord tellis. Pearoa valimisega läks G päris kiirelt ja tema valituks osutus sel korral grill-lambaliha ahjukartuliga. Tema jaoks oli esimene kord lammast proovida aga üldpildis jäi ta praega rahule. Hiljem tunnistas, et grill-sealiha ei ületa siiski miski, mis mind ka ei üllata, teades milline sealiha maitse austaja ta on ja meie pere põhitoiduks on samuti sealiha. Mina läksingi sellise valiku peale nagu grillitud seasisefilee juustukartuliga ja ma ei saaks rohkem rahul olla valikuga. Juustukartul oli palju maitsvam kui tavalised ahjukartulid ning sisefilee maitses samuti imehästi. Igatahes eelistan nüüd grill-sealihale sisefileed. Magustoitude osas me järeleandmisi ei teinud ja läksime ikka oma vana vaieldamatu lemmiku peale – Ahjusoe šokolaadikook maasikakastme ja jäätisega.

Meil on veel avastamata Pirital asuv St. Patrick’s ja see tuleb igatahes tulevikus mõnusamate ilmade korral mere ääres järele vaadata.

Aastalõpu kingiloosis (vajutades sinisele lingile saate otse loosimisele) osaleb St. Patrick’s 50€ kinkekaardiga. Selle eest peas nii väiksem kui ka suurem pere saama iga üks midagi maitsvat proovida.

 

 

 

Gleni esimene sünnipäev

See postitus on juba liiiga kaua viibinud. Olles võtnud endale palju tegemist ja jõulud nagunii on veidi kiirem periood, siis täna võtan aega selle olulise postituse kirjutamiseks.

Mõni aeg tagasi kirjutasin, kuidas mul õnnestus Gleni esimene sünnipäevapidu korraldada peaaegu täiesti stressi vabalt. Nüüd saan lõpuks kirjutada, kui vingelt kogu see pidu välja kukkus ja kas saime lõpuni hakkama ilma stressi, nääklemise ja pettumuseta.

Hommikut alustasime küllaltki rahulikult. Tundus, et aega justkui on veel tunde ja jõuame rahulikult kõik tehtud. Minu kohustus oli tegeleda kuklite, viinerite, lihapallide, juurviljade, iseenda ja lapsega. Lisaks pidin pakkima kogu toidukraami kaasa ja valima ämma kapist vajalikud nõud. G pidi korra linna poodi minema mõnda asja ostma ja siis kiirelt tagasi tulema. Selleks kõigeks oli meil aega kolm tundi.

Ise olin ma planeerinud juukseid küll sirgendada, kuid olude sunnil tuli juuksed lokki jätta ja kuidagi soengusse visata. Aeg hakkas aina kiiremini käest jooksma aga ma ei stressanud endiselt. Ainus asi mille pärast ma veidi muretsesin, oli see, et Glen enne sünnipäeva magaks. Sellega läks kõik hästi ja Glen jäi enne kella 12 turvahälli magama. Ideaalne, sest hiljem autos magas ta edasi. Mina tegelesin samal ajal kuklitega ja asjade pakkimisega. Loomulikult lootsin ma, et G mulle appi jõuab ja saab veidi küpsetistega tegeleda, aga läks nagu läks ja see jäi minu teha siiski. Kella 12’st kui meil oli plaan startida sain ahju alles viinerid ja lihapallid. Kõik juurviljad oli mul lõikumata, sest ma lihtsalt ei jõudnud kõigega tegeleda. Õnneks jõudsin G pluusigi ära triikida, et mees kortsus pluusiga ei läheks nii tähtsal päeval. Tühja need porgandid, viskab tervelt lauale, peaasi, et särk sirge. HAHAHA

Igatahes saime ikkagi kaheteistkümne ja ühe vahel liikuma. Vaja oli veel läbi minna Roccast, et osta õhupallid ja popcorni topsid. Ajaliselt olime põhimõtteliselt graafikus, kuigi ummikud ei mänginud meie kasuks. Endiselt olin suhteliselt rahulik, aga kui kohale jõudes sissekäiku ei leidnud siis küll hakkas veidi kell tiksuma peas, et 15 min pärast tulevad külalised aga meil pole isegi söögid laual.

Igatahes saime lõpuks sisse ja nii läkski, et ma polnud veel midagi lahti pakkinud ja Glen oli alles puhta palja pepuga, astusid juba esimesed külalised sisse. Laps sai riidesse ja esimesed toidukraamid lauale ja kohe, kohe saabus ka perekond abiväega. Kes hakkas Gleniga tegelema, kes tuli kööki appi. Mina sain rahulikult külalisi vastu võtta ja hakata pidun nautima. Ma lihtsalt ei suuda ära kirjeldada, kui paganama armas see oli, et isegi sõbrannad panid köögis käe külge, et toidud lauale saaks, samal ajal kui ma ise ei saanud põhimõtteliselt sekindikski hinge tõmmata.

Ma taipasin alles sünnipäevapeo keskel, et meil on lihtsalt nii palju toredaid inimesi, kes meist ja meie pojast hoolivad, kui ma ei suutnud isegi kõigiga korraks maha istuda ja suhelda rohkem, kui kolm minutit, kokku lüüa ja salatit süüa. Pidu veeres lihtsalt nii mõnusalt. Kõik olid leidnud endale koha või nurgakese olemiseks. Kes mängis lastega, kes leidis koha imetamiseks ja jutustamiseks diivanil, kes sättis ennast söögi juurde istuma, ning kes leidis meelelahutust korvpallist ja piljardist. Tegevust jagus beebidest vanaisadeni. Siin kohal tahangi ainult hea sõnaga mainida ja soovitada Meie mängumaad. Täpsemalt saate kogu info nende kodulehelt — kus asub, mis maksab, millised mängud ja millised võimalused.

Kolm tundi lendas käest linnutiivul. Ei olnud absoluutselt tüdinenud lapsi ja emmedel, issidel olid kõhud punnis lahkudes. Ma nautis kogu pidu täiel rinnal! Alles peo lõpus avastasin, et polnud mahti isegi spetsiaalselt soetatud täpilisi sukapükse jalga panna ja lahkudes leidsime toolide pealt ka valmis küpsetatud viinerid ja lihapallid, mis jäidki märkamatult lauale panemata.

Eriti suured tänusõnad tahaksin edastada Kätlinile, kes meie peo nõnda kaunilt jäädvustas. Siin on vaid tibatilluke osa ligi 250’st pildist, mis ta meist tegi ja ära töötles. Imeline kingitus!

Vahelduseks üks pildiseeria sellest, kuidas spontaansest küünla puhumisest sai smash the cake ja ühtlasi ja üks tipp hetki. Üks täiesti kurb asi tuli alles hiljem välja kui üks väike tüdruk ona emmelt oli kodus küsinud, et miks Glenile sünnipäevalaulu ei laudldud, ning oli siis seda voodis üksi laulnud. Appi, kui armas! Järgmisel aastal laulame ausalt ka kõik koos!

Kniks ja kraaps Olustvere söökla toidu tegijatele ja Karinile, kes koogi tegi. Aitäh, Gleni vanaisa Arnoldile, kes kõik selle meile kingituseks tegi. Aitäh, Gleni vanavanaema Olgale, kes imelise võileivatordi tellis.

Kuid kõige suurem tänu kuulub minu partnerile, kellega me oleme imelise lapse meisterdanud ja ühe aasta koos kasvatanud. Gga koos oleme muretsenud ja rõõmustanud ning toetanud teineteist.

 

Aastalõpu kingiloos: Joha

Foto: Maija-Liisa Photography

Mõni päev tagasi tutvustasin teile esimest brändi, mis aastalõpu kingiloosist osa võtab. Täna on aeg järgmisel brändil, mis sel korral pole küll kodumaist päritolu, kuid meie kliimas väga vajalike riiete bränd.

Joha on Taanist pärit kaubamärk, mis on Skandinaavia üks suuremaid villariiete tootjaid. Nende tootevalikust leiab endale kvaliteetsetest looduslikest materjalidest kehakatteid nii pere väiksemad kui ka suuremad. Tootevalikust leiab sooja pesu, puuvillaseid riideid, mütse, salle, kindaid ning sokke.

Minuni jõudis Joha tegelikult hoopiski Joha enda algatusel, kuna nemad hakkasid minu Instagrami kontot jälgima ja mina otsustasin nendega ühendust võtta, ning neid loosimisse kutsuda. Mulle tundus Joha armas lastesõbralik bränd, mida võiksin proovida ja võimalik, et meile uue suure lemmiku leida.

Meie pere pisema riidekappi rändasid esimesed Joha tooted ja olin koheselt väga meeldivalt üllatunud. Varasemalt olin ostnud ühe meriino kombe lapsele Prismast, kuid selle värv oli igav ja lisaks ei soovi alati meriinokombet selga tõmmata, kuna tihti istub laps soojakotis, ning alakehale niivõrd ekstrasooja pesu vaja pole. Joha body ja retuuside lahendus oli meie jaoks parim. Boonusena on muster tõeliselt armas.

Gleni seljas olev komplekt on meriinovillast ja bambusest. Sellise komplekti body leiate SIIT ja püksid SIIT. Hind on minu silmis täiesti okei, kui ma võrdlen näiteks sellega, et Lindexist ostsin hiljuti lapsele täiesti tavalised puuvillased dressipüksid vaid mõni euro odavamalt, kui praktiliselt sama raha eest saan lapsele hoopis sooja pesu. Number istus täpselt. Gleni puhul ilmselt oleksin võinud hoopis minna suurus 90 peale (Gleni pikkus 79cm), siis oleks kenasti veidi varu ka. Teisalt küllap läheb ka neid asju järgmise lapsega vaja.

Joha tooted leiate müügilt SIIT! Lisaks on võimalik nende tegemisi jälgi Facebookis ja Instagramis. Kui soovid saada endale 50€ väärtuses kinkekaardi Johalt ja paljudelt testelt tegijatelt, siis mine osale aastalõpu kingiloosis.

Imetoredate piltide autor on Maija-Liisa Photography, kes muide osaleb samuti  kingiloosis.

 

 

 

 

 

Õnnelik ema või õnnetu isiksus?

Millise inimesena näevad mind minu jälgijad, lugejad ja need kellega kohtume harva? Ma usun, et paljud ütleks, et olen rõõmus, chill ja kõik paistab enam vähem korras. ilmselt oli paljudele üllatuseks ka minu tohutult madal enesehinnang, milles ka alles hiljuti kirjutasin. Kuidas aga kirjeldaks mind minu perepere? Elukaaslane ja ema või hoopis naised, kellega igapäevaselt chatime. Ma arvan, et nende arvamus ei läheks väga lahku sellest, mida mina praaegu mõtlen.

Ma leian ennast viimasel ajal liiga tihti kehvas tujus, torssis, hääletooni tõstmas, närvilisena ja isegi pisarais. Mis tekitab minus pahameelt, tuju langust, närvilisust ja millised on need asjad mis panevad mu nutma.

• Kõige suuremaks ja masendavamaks tuju languse allikaks olen ma ise. Piisab mul vaid proovida jalga mingeid pükse kapist, mis pitsitavad või pluusi, mille nööbid läksid kunagi kinni, kuid tänasel päeval jääb 10 vahe nööpide vahele, vaadata ennast peeglist või kaaluda, ning juba ongi kogu päev rikutud. Jah, ma tean, et kõige vähem aitab kaalulangetusele kaasa halamine internetis, kuid motivatsiooni leian ma vaid paari päeva jagu ja pärast seda olen vanal rajal tagasi. Mulle meeldib liikuda aga mulle meeldib ka ebatervislik toit kahjuks.
• Kui tuju on juba tõeliselt rikutud nende mõtetega, on tõsine tusatuju kerge tulema ja nii saavad alguse vaidlused elukaaslasega. Teemad millega me sellistel hetkedel vaidlema võime minna on seinast seina. Sellest on mul eriti kahju, sest sellised probleemid ja vaidlused said alguse alles siin korteris elades. Meie peres oli Harkus elades peaaegu, et harmoonia. Loomulikult oli sünnitusjärgsel perioodil veidi tülisid, kuid see kõik oli loomulik. Loomulik ei ole vaielda söögi, nõude või lapse pepu pesemise üle nii, et selles kasvab suur tüli.
• Kui vaidlused muutuvad ägedamaks on juba närvilisus päris kõrgel tasemel ja siis juba tõuseb hääletoon. Ma tõesti vihkan seda ja õnneks suudan ma kiiresti ja kergelt ära leppida. See on asi, mida ma absoluutselt kõrvalt näha ega kuulda ei sooviks aga ometi kõrgendame hääletooni lapse kuuldes. Piinlik ja häbi on.
• Lisaks selles, et meie pereelu on veidi keeruline minu madala enenesehinnangu tõttu, on mu kehva tuju allikas ka k o d u s t eemal olek. Ma ei ole siin õnneli, minu kodu on Eestis ja minu sõbrad ja lähedased on Eestis.
• Kui sõbrad ja lähedased asuvad kaugel, pole kedagi, kellega G võiks last hoida, anda mulle vaba õhtut sõbrannadega või kasvõi üksinda ühte romantilise komöödia kinoõhtut. Sõbrannad on minu elus tohutult oluline osa. Saada kokku, kohvitada või veinitada, ajada juttu ja kurta või jagada õnnestumisi. See on niiii oluline osa elus, mis mul praktiliselt puudub.
• Üks tõsisemaid muresid, mis mind viimased nädakad kimbutab on ka mu seljavalud. Pärast sünnitust hakkas seljavalusid tekkima erinevaid. Alaseljas, rinnaku piirkonnas, epiduraali piirkonnas ja kõigele lisaks on mul isegi kallistada valus ning kaisus magamisest võin vaid unistada. Õnneks olen saanud siiski nende erinevate valudega elada ja magad. Nüüd on aga alaselja nõgusas piirkonnas nii jubedad valud poolest ööst saati, et magada ma enam ei saa ja vali proovin leevendada teatud geeliga. Luban järgmisel arstivisiidil võtta selle ka jutuks. Paraku on nii, et kui lapsega arstil olen, tuleb meelde vaid lapsest rääkida ja iseennast kipun unustama.

Need mõned punktid ja mõningad põhjused muudavad mu õnnetuks isiksuseks. Mul on madal enesehinnang ja raske on ennast armastada. Kindlasti muudaks olukorra paremaks see, kui saaksin olla omas keskkonnas aga siin eemal olles, tunnen ennast nagu täielikult isoleeritud.

• Teine inimene, kes minus peitub on õnnelik ema ja naine. Ma püüan endale pidevalt tusatuju hetkedel meenutada, milline imeline terve, tugev ja armas laps mul on. Ma olen tema jaoks nr üks ja kõige olulisem inimene maailmas ja miski ei tee mind õnnelikumaks.
• Lisaks lapsele on mul ka hea mees. G töötab päevas päeva, hommikust õhtusse ja selle kõrvalt jõuab ta hoolt kanda koeraga jautamise ning õhtusöögi eest ja tihti ka aitab mul pesu viia kuivama. Tõesti, selle kõrvalt pole tal aega anda mulle vaba aega lapsest eemal ja ma teen talle ülekohut vahel selle teemaga. Pidutsemas ta ei käi, on kodune inimene ja nv eelistab puhata, mitte paljudele meestele sarnaselt pohmelli põdeda. Väga suureks plussiks on ka see, et ta ei tee suitsu. Suitsetaja kõrval oleks mul ilmselt väga raske ise endiselt suitsetamisest prii olla, kuna tegin seda enne rasestumist ja selest pahest tundus tõesti võinatu lahti saada. Meie sõneluste põhjus peitub kindlasti suuresti minu tihedates tusatujudes, ning usun, et kui minu enesehinnangu mured ja kodust eemal oleks saab lahendatud, on ka meie suhe taas harmoonilisem.
• Tegelikult ei saa ma ka kurta on kodu üle. Mul on olnud võinalus ise seda kujundada ja lõpuks on see kodu ju hubane ja mõnus, kahjuks ainult kaugel sõpradest. Ja meie hubases kodus on ka meie suur lemmik — Merlot. Tänu temale pole ma ilmselt veel 20kg raskem, kui ma praegu juba olen.

Kuidas leida motivatsiooni enda kehakaal püsivalt kätte võtta? Kas kellelgi on kogemusi sünnitusjärgsete jubedate seljavaludega? On mul neist lootust vabaneda?

Aastalõpu kingiloos: Lalavuu

Foto: Kätlin Tursk

Alles eile läks käima aegade suurim loosimine minu blogis, kuid juba täna kibelen teile kirjutama esimesest ettevõttest, kes kampa lööb. Peamine põhjus, miks mu käed juba sügelesid ruttu, ruttu blogisse tulema, on loomulikult see, et selles postituses saan avaldada juba pilte Gleni esimesest sünnipäevast. Nimelt otsustasime just nimelt Lalavuu kasuks, kui valisin outfit’e selles suureks sündmuseks.

Lalavuu ise kirjeldab ennast, kui nutikaid, mugavaid ja lihtsaid riideid tootva Eestimaise tootanguga ettevõtet. Mina lisaksin juurde, et nende toodete puhul peitub lihtsuses võlu. Tõepoolest on need riided nii pisikeste detailidega, kuid armsad. Nende võlu seisnebki lipsukestes – kikiboduyd, lipsupluusid, lipsubodyd, kikilpisud issidele ja lipsud ka emmedele. Hiljuti lisandus nende tootevalikusse ka satsikestega ja ilma retuusid, mis sobivad nii poistele kui ka tüdrukutele.

Foto: Kätlin Tursk

Võimalusi on palju ja endale sobiva variandi leiab tõesti kogu pere. Need pisikesed detailid muudavad pere look’i ühtseks. Näiteks saab lapsele osta kikibody, issile kikilipsu ja emmele lihtsalt lipsu, mida saab kinnitada kleidile või pluusile. Meie läksime Gleni sünnipäevapeol seda teed, et lähtuvalt minu kleidi värvist, valisime lapsele punase kikilipsuga valge body ja issile punase kikilipsu.

Tegelikult olin Lalavuu diasiniga kokku puutunud juba veidi varasemalt, kui olin ostnud Instagrapi vahendusel ühet toredalt naiselt tema pojale väikseks jäänud värvilise lipsuga body. Juba siis meeldis mulle väga nende pakutav lahendus, et lipsuke käib küljest ära ja näiteks saab lipse koguda ajapikku ning panna iga pidu ema kleidist või issi pluusist lähtuvat värvi lipsu bodyle. Kui ma näiteks ostaks nüüd endale kollase kleidi ja läheksime kuskile üritusele, oleks mul vaja lapsele juurde soetada vaid kollane lipsuke ja oleksime jälle armas komplekt.

Foto: Kätlin Tursk

Foto: Kätlin Tursk

Lalavuu osaleb Aastalõpu kingiloosis, ning paneb auhindade hulka välja võitja vabal valikul ka lipsubody, kikibody või hoopis lipsuga pluusi lapsele. Selleks, et loosis osaleda tuleb teil vaid minna ära märgitud postitusele ja täita loosimises osalemise tingimused.

Lalavuu tegemistel on võimalik silma peal hoida Facebooki vahendusel SIIN ja Instagramis SIIN!

Fotode autori Kätlini tegemised SIIN.

Foto: Kätlin Tursk