Aastalõpu kingiloos: Huppa

DSC_7607

Foto: Maija-Liisa Photography

Aeg ongi seal maal, et juba homme kuulutan välja Aastalõpu kingiloosi võitja, kuid enne on mul teile veel soov kirjutada ühest Eesti lasterõivaste brändist, millega sain tuttavaks tõepoolest alles seda loosimist korraldades. Uskumatu aga tõsi.

Ilmselt on paljudele emmedele juba Huppa väga tuttav ja ma tõesti ei tea, kuidas on nii juhtunud, et terve aasta jooksul pole Glenil mitte ühtegi Huppa toodet olnud. Ilmselt ongi põhjus selles, et eelmisel aastal kingiti talle teise firma kottkombe ja sellega vedas ta kuni talve lõpuni välja.

Kui Huppa minuga mõni aeg tagasi ühendust võttis ja koostööd soovis alustada, olin mul tohutult hea meel, kuna olin sellest palju kuulnud ja näinud lastel neid riideid seljas, kuid ikka on nii, et ega iga brändi riideid ei jõua ka lapsele osta. Huvi nendega tuttavaks saada oli suur ja polnud küsimustki, kas nendega kootööd teha tahan.

DSC_7623

Foto: Maija-Liisa Photography

Mul oli Huppa esindajaga põnev kohtumine nende Mustika keskuse esinduspoes, palju avastamisrõõmu ja huvitavat infot, mida ma laste rõivaste kohta ei teadnud.

 

  • Esiteks oli mulle tegelikult üllatuseks, et Huppa on eestlaste bränd, mille juured ulatuvad 1938. aastasse. Ma tean, täiega piinlik, ise olles suht laste rõivaste fanatt. Kuid tasub teada, et Huppal on skandinaavia juured, mis pärinevad Soomest. Parimad disanerid ongi pärit Soomest.
  • Igal aastal on Huppal kaks kollektsiooni: talv ja kevad-sügis ja nende rõivad jaotuvad kahte vanuserühma 0-4 ja 2-18 aastased.
  • Huppa väärtustab kõrget kvaliteeti, seega on nende tooted hästi hingavad ning vee-ja tuulekindlad. Muide on nende kangad vastupidavad hõõrdumisele ja palju pööratakse tähelepanu ohutusele, et laps oleks riietes hästi nähtav.
  • Huppa on esindatud nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka Venemaal.

Mis mulle Huppa juures isiklikult väga meeldib on nende väga lai tootevalik. See tähendab, et iga laps, iga ema ja isa leiavad sealt oma lapsele sobivad riided selga. Muide võin öelda ka, et väiksemas suuruses naised võivas leida sealt joped ja parkad. Mina kahjuks oma ülekaalulise kehaga praegu laste suurustesse ei mahtunud.

Ilmselt teavad paljud, et minu maitse riietumisel tegelikult pole eriti värve armastav, väikeste eranditega. Ma olen kippunud oma last ka riietama musta, valgesse, halli ja punasesse, kuid on kindlad brändid, mille suhtes teen erandeid. Kuna Huppa mustrid on väga lapselikud, kirjud ja kirevad, siis ma isegi veidi pelgasin, kas ma tõesti leia sealt oma silmale piisavalt rahuliku ja meeldivad. Kui ma seda kombet nägin, siis oli põhimõtteliselt otsus tehtud. Pealegi pole Glenil nagunii veel sõnaõigust.

DSC_7594

Foto: Maija-Liisa Photography

Ainus asi mille kallal ma saan viriseda on meie kliima, mis on isegi veidi liiga soe selle kombe jaoks, mille ma välja valisin. Uskumatu, et ma seda ütlen. Seetõttu oleme seda kombet alles paari korral selga saanud, kuna alla nulli meil kraadid eriti ei lange ja selleks on kombe natuke liiga soojavõitu. Sellise kombega ei tohiks hakata isegi -30 kraadiga jahe. Ebatõenäoline, et ma sellise külmaga lapse välja magama paneks, kuid -20 kraadiga ma ilmselt ei pelgakski.

Pildil olevad mustad Huppa talvepüksid ostsin ise samal päeval veel juurde, sest need on jope olemasolul juba must have, eriti kui me käime reisil. Ühest küljest kui on auto sõite, siis ei viitsiks kombet alati toppida ja kiirelt autosse ja poodi hüpates sobib jope paremini. Samas kui me pikemalt jalutada tahame reisil olles, tõmban ikkagi soojemad püksid ka jalga. Ka igapäevaselt on näiteks poodi kärutades talvepüksid ja jope ideaalne, et poes jope maha visata ja välja minnes jälle peale tõmmata.

DSC_7578

Foto: Maija-Liisa Photography

Huppa osaleb Aastalõpu kingiloosis 50€ kinkekaardiga ja selle eest leiab kindlasti nende poest juba midagi kvaliteetset ja ilusat oma lapsele selga.

Huppa leiate Facebookist SIIT ja Instagramist SIIT. Huppal on ka e-pood, mille leiate SIIT.

Imeliste piltide autor on ikka armas Maija-Liisa Photography. Poes tehtud pildid klõsutasin mina.

Aastalõpu kingiloos: Maija-Liisa Photography

DSC_7808

Enne loosimise lõppu olen tasapisi pühade tõttu jäänud ajahätta. Ise ma selle üle ei imesta, kuna viimased postitused on valminud telefonis, sest läpakas on kodus ja olgem ausad, kes tahaks ninapidi arvutis, telos või blogis olla terve pühade aja, kui on võimalus veeta seda lähedastega, kellega koosolemiseks on ebaõiglaselt vähe aega. Aga siin ma olen ja kirjutan teile EELVIIMASEST tegijast Aastalõpu Kingiloosis, kelleks on i me li ne    naine, ema ja fotograaf Maija Liisa. Vähemalt 3 in 1, kuid ma ei imesta kui selles naises muidki kauneid külgi leidub.

Maija Liisaga me kohtusime esimest korda veidi üle aasta tagasi, kui ta alles küllaltki toores forograaf oli ja tahtis mind ja mu äsja sündinud Gleni pildistada. Toores võis ta olla kogemuste suhtes, aga oskuste kallal ma viriseda ei saanud. Pildid mis ta mulle minust ja Glenist saatis olid kordumatud, omapärased, hetked olid imearmsalt tabatud ja need pildid jäävad meie jaoks olulisele kohale igavesti.

Siin on mõned hetked meie esimesest kohtumisest ja paari nädalasest Glenist.

Kui ma järjekordsele loosis auhinna väljapanejale mõtlesin ja olin otsustanud, et sellest peaks osa saama kogu pere, tundus fotograafiga pildistamine armas idee. Ülemäära palju kogemusi mul fotograafidega pole ja nii saigi üks nende peotäie seast välja valitud.

Aga mida ma ikka räägin fotograafist, fotograaf on kunstnik ja teda saab imetleda tema tööde järgi. Ilmselt olete juba märganud, et tema tehtud tööd on Aastalõpu Kingiloosi postitustest läbi jooksnud.

Tahaksin ka ära märkida, et need pildid sündisid u 40 minutiga, kuhu kuulus üles äratatud laps, kellele ärkamine kohe üldse ei istunud, jooksmisest praktiliselt tilkuv emme, palju Boom Boom lugu ja Lotte multikat, totakaid hääli, neli outfiti, väga näost ära emme, tühjad kõhud aga osav fotograaf! Selline shoot on täiesti out of my comfort zone, aga we did it!

Maija-Liisa Photography osaleb loosimises ühe tunnise fotoshoodiga mille hinnaks on 80€. Kinlasti minge vaadake ka tema tehtud töid Facebookist.

 

 

 

Aastalõpu kingiloos: Breden Kids

52A5C7F4-51EA-4503-9DCF-50A28F0D0D29.jpeg

Bredenist kirjutamist alustada on ühtpidi väga lihtne ja teisalt keeruline. Kuna me oleme Bredeniga lähedalt tuttavaks saanud selle lühikese aja jooksul, kui kevadel hakkasime nende tootangut kanda, siis ma oskaks selle ettevõtte toodete kohta nii mõndagi öelda. Teisalt on küllaltki raske midagi uut ja üllatavat kirjutada, sest nüüdseks on ilmselt igal teisel lapsel juba Bredeni müts peas toidupoe järjekorras ja väga suurel osal Eesti emmedel on oma arvamus juba Breden Kidsi toodangust kujunenud.

 

Meie tutvus sai algust möödunud kevadel, kui ma olin nende tooteid alles mõnel lapsel näinud ega teadnud mis ettevõttega üldse tegu. Minu positiivseks üllatuseks soovisid nad minuga tol ajal esimest koostööd alustada. Tuleb tõdeda, et tegu oli väga targa otsusega, sest ei läinud palju mööda kui ma ühe kuu jooksul ostsin vist koguni ligi 200€ eest nende tooteid lapsele juurde ja see ei jäänud ka viimaseks tellimuseks. Võib öelda, et sellest sai nagu kerge sõltuvus, mis pereisa just väga ei rõõmustanud, et suur osa minu sissetulekust kulus Bredenist tellimisele. Vadates Gleni riidekappi täna siis pole vist kahtlustki, et meie suur lemmik on Breden.

Lisaks lasterõivastele, mille hulka kuuluvad mütsid, sallid, kindad, kombed, bodyd, püksid ja ülipopulaarsed mütssallid, kuuluvad nende tootevalikusse beebitekid ja täiskasvanute rõivad. Praegusetel jahedamate ilmadega perioodil on kindlasti väga popid meriinovillased tooted. Bredebi tooted on valmistatud kvaliteetsetest marterjalidest ja lisaks kaubistavad neid riideid lapselikud ja armsad mustrid.

83C21CA3-A7FC-4FCF-BBF1-764DC21454B5

Mul polnud tarvis pikalt mõelda, keda võiks kutsuda Aastalõpu Kingiloosi osalema. Breden Kidsi ma soovitan ja olen igati rahul nende toodete kvaliteediga. Tõesti, ma ei salga mha, et uute kollektsioonide hinnad on küllaltki rasked rahakotile, kuid järelturul on Breden väga nõutud, seega ei peaks neid asju lihtsalt niisama maha kandma. Peale selle on Bredenil ka väga suur kasvuvaru ja seda tõesti on palju. Ma arvan, et Bredeni bodyd ja püksid on ainsad tooted Gleni riidekapis, mida ta pool aastat hiljem ikka veel kannab.

Aastalõpu Kingiloosis osaleb Breden Kids 50€ kinkekaardiga. Lisaks Bredenile osaleb loosimises veel 8 vinget ettevõtet. Kogu loosimise auhinnafond on üle 400€. Nii vägev ongi!

Bredeni Instagrami leite SIIT (Muide neil on väga tihti loosimisi) ja Facebooki konto SIIT.

6C826EB3-F7EC-4A4A-B011-E308799D014D

 

 

 

 

Aastalõpu kingiloos: Cosmeya

IMG_20171222_112453_544

Cosmeya on kahe toreda eestlase loodud bränd, mis tootab sojavaha ja tähtkuju küünlaid looduslike lõhnadega. Nende küünlad on küllaltki uus toode ja nende saamise lugu väga huvitav.

Cosmeyaga sain ise tuttavaks alles mõned kuud tagasi, kui nendega esimest koostööd tegin Instagramis. Kuna meie peres on küünlad aastaringselt väga popid ja hea lõhn on vaid boonuseks, siis sai Cosmeya meile kiiresti heaks sõbraks. Nii sai Cosmeya kutsutud ka suurde Aastalõpu Kingiloosi, sest küünlad on lihtsalt nii praktilised luues hubast ja romantilist meeleolu.

IMG_20171226_005426

Üks oluline asi nende küünalde juures on ka armas disan, mis sobitub ideaalselt igasse koju oma lihtsusega. Ma ei suudaks ühtegi kirju pildi ja lillekeste, lindude ja muu säärase kirju kraamiga küünalt enda elutoa riiulile paigutada. Cosmeya küünal on see eest nagu sisustuselement, ka siis, kui see ei põle.

Kuna küünal on ilmselt pea igas kodus armas kasutust leidev element, eriti pimedamatel aegadel, siis on see ka ideaalne kingiidee. Tähtkujuküünl on personaalne ja sojavaha küünal toredate mõtetega.

Cosmeya osaleb Aatalõpu Kingiloosis 50€ kinkekaardiga.

Cosmeya leiate Instagramist, Facebookist jaa e—poodi saate piiluda SIIT.

received_10155714398738340.jpeg

 

 

Aastalõpu kingiloos: Muhebeebi

received_10155894168708340

Enne lapse saamist, ei osanud ma ettegi kujutada, kui vajalikud asjad võivad olla närimisrõngad, lutiketid, vankrilelud või kaisukad. Jah, kõigi nende asjadeta on võimalik lapsel elada ja me kõik teame, et eluks vajalik on vaid kuiv mähe ja (rinna)piim, kuid selleks, et meie lapsel oleks hea ja meil mugav, toodetskse palju häid väikeseid tarbeid.

IMG_20171223_093330_809

Selliseid armsaid asju valmistab Muhebeebi. Olin nende tegemistega juba päris ammu kursis ja nüüd tekkis selline hea moment nendega lähemalt tutvuda. Muhebeebi valmistab lutikette, närimisrõngaid, vankrilelusid, kaisukaid ja imetamiskeesid. Kõik need tooted on lapse ja emmede/isside jaoks igapäevaelu lihtsustavad ja meeldivamaks muutvad. Lutikett on muutunud asendamatuks, et lutt hoida lapse lähedal, seda just eriti kodust väljas. Peale selle on see ka teatud vanuses palju meelelahutust pakkuv. Närimisrõngaste vajalikkus on arusaadav sellest hetkest, kui laps soovib oma igemeid sügada ja lihtsalt suuga maailma avastada või haarama õppida. Vankrilelud on üks hea vahend just eriti väikese lapse tähelepanu tõmbajaks, kes vankris veel lebab ja ringi vaatama ei näe. Loomulikukt on sellel ka arendav piool. Ilmselt teavad paljud emad, kui oluline on mõnele lapsele see oma õige lõhnaga kaisukas või tekike ja imetamiskee vajadust oskab hinnata ema, kes on läbi elanud streigi perioodi, kui lapsel on kõike muud teha, kui rinda võtta.

IMG_20171223_093432_763

Kõik need asjad on tänaseks päevaks meie peres ära katsetatud ja olen täiesti veendunud, et vajan neid ka järgmise lapsega. Aga olgem ausad, need asjad näevad ka imearmsas välja ja neid on võimalik tellida just sellistes toonides mis teile neeldib. Näiteks sai Glen endale just musta/valge kirju närimislelu ja minu imetamiskee, mis meile ideaalselt sobivad ja meeldivad. Imetamiskee on küll tänaseks juba karpi pandud uut last ootama, kuid närimisrõngas leiab kasutust ilmselt seni, kuni hambad tulevad ja igemed sügelevad.

Muhebeebi tegemisi saate jälgida nuu Facebookis kui ka Instagramis. Aastalõpu kingiloosis osaleb Muhebeebi 50€ kinkekaardiga. Ärge unustage loosis osaleda. Sellele kulub vaid kaks minutit aga auhindu võidate rohkem kui 400€ eest. Vägeev!

Kas teie olete juba muhebeeviga tuttavad?

 

Aastalõpu kingiloos: St. Patrick’s

IMG_5474

Kui ma hakkasin aastalõpu kingiloosi korraldama, oli minu jaoks loosimise üks olulisemaid punkte see, et võitjal saaks võidust rõõmu tunda terve pere. Lapsele riideid või mänguasju võita on tohutult tore, aga kui loosiõnn naeratab kogu perele, siis on see nagu kolme-, nelja-, või isegi kuuekordne rõõm.

Nii tekkiski mul mõte, et loosimisse võiks kaasata ühe söögikoha. Mul oli vaja leida üks hea söögikoht, kus leiaks endale maitsva kõhutäie nii nooremad kui ka vanemad. Ma arvan, et mul ei kulunud isegi paari sekundit, kui ma juba teadsin, millise ettevõtte kokad on mu kõhtu täitnud juba aastaid ja kuhu ma hea meelega alati ka teisi kutsun.

Juba rohkem kui kolm aastat tagasi alustasin ma esmakordselt täiskohaga tööl käimist ja minu esimene töökogemus ongi pärit siiani südamelähedasest St. Patrick’s söögikohast. Sel ajal liikusime tänaseks ära kolinud Vana-Posti ja Suur-Karja tänava Patrickutes. Ammused tuttavad on meile ka Rocca al mare keskuses ja Narva maanteel asuvad Patrickud. Minu arvates iseloomustavad nende söögikohti kõige paremini mõistlik hind, maitsev ja mitmekesine menüü ja igaks ajaks sobiv koht.

Alustades esimesest punktist siis mõistlik hind määrab minu jaoks ära peamiselt kogu valiku. Ma ei käi tihti restoranides ja ma ei ole huvitatud käima välja ühe õhtusöögi eest nädala(te) toidukäru hinda. Minu jaoks oleks sadade eurode restorani jätmine veidi arulage meie pere rahakotti vaadates. Loomulikult tahame vahest väljas söömas käia aga näeme kahe täiskasvanu peale 40—50€ maksimum summana. Ilmselt mängib meie jaoks palju rolli ka lollikindlus. Teame, et St. Patrick’s toit meile maitseb ja milleks riskida pettumusega mõnes teises kohas.

Nagu juba mainisin, on mulle siiski oluline ka maitse. Kuna ma olen harjunud koduse toiduga ja peened maitsed polegi minu jaoks, siis on Patrick mulle see õige koht. Toidud on lihtsad ja pole teab mis peened restorani road. Valikust leiab täiesti tavalisi suupisteid nagu küüslaugu leivad, juustupallid, wrapid ja kartulikoored. Lisaks suupistetele on valikus ka kergemad eined nagu supid ja salatid. Pearoa valik on küllaltki lai ja ilmselt leiab sobiva igaüks alustades väga soodsatest ja maitsvatest grillitud toitudest ning lõpetades lamba, pardi, sisefilee ja pastadega. Patrickust on võimatu lahkuda ilma suud magusaks tegemata, kuna magustoidud viivad lihtsalt keele alla.

Mida ma juba enda töötamise ajal märkasin, oli see, et Patrick’s sobib ideaalselt nii lõunasöögi kohaks töökaaslastega, sõbannaga kohvitamiseks, õhtusöögiks, nädalavahetuse lõunaks perega, sünnipäevapeoks kui ka lihtsalt õhtuseks dringiks enne kluppi minekut. See koht on lihtsalt universaalne.

IMG_5413

Alles hiljuti avati uus St. Patrick’s Pikk tänaval ja sinna läksime perega ka uudistama. Esimese asjana tahan kohe ära mainida, et selle söögikoha sisustus on tõeliselt põnev ja kui sinna lähete, siis käige ikka kõik ruumid läbi. Olles aina enam interjööri huviline siis minul oli väga põnev seal ringi vaadata 15.sajandist pärit majas. Kindlasti iseloomustab seda kohta ka ruumikus sest saale on tõesti palju. Seal on võimalik koguni 50-le inimesele broneerida peosaal.

Sel korral otsustasin, et eelroaks ja pearoaks maitsen midagi, mis on proovimata. Kuna ma olen viimasel ajal suur lõhe sõber, saigi valitud wrap lõhega. Tuleb tunnistada, et meie pere lemmikuteks on ja jäävad kuldsed juustupallid, mille G ka taaskord tellis. Pearoa valimisega läks G päris kiirelt ja tema valituks osutus sel korral grill-lambaliha ahjukartuliga. Tema jaoks oli esimene kord lammast proovida aga üldpildis jäi ta praega rahule. Hiljem tunnistas, et grill-sealiha ei ületa siiski miski, mis mind ka ei üllata, teades milline sealiha maitse austaja ta on ja meie pere põhitoiduks on samuti sealiha. Mina läksingi sellise valiku peale nagu grillitud seasisefilee juustukartuliga ja ma ei saaks rohkem rahul olla valikuga. Juustukartul oli palju maitsvam kui tavalised ahjukartulid ning sisefilee maitses samuti imehästi. Igatahes eelistan nüüd grill-sealihale sisefileed. Magustoitude osas me järeleandmisi ei teinud ja läksime ikka oma vana vaieldamatu lemmiku peale – Ahjusoe šokolaadikook maasikakastme ja jäätisega.

Meil on veel avastamata Pirital asuv St. Patrick’s ja see tuleb igatahes tulevikus mõnusamate ilmade korral mere ääres järele vaadata.

Aastalõpu kingiloosis (vajutades sinisele lingile saate otse loosimisele) osaleb St. Patrick’s 50€ kinkekaardiga. Selle eest peas nii väiksem kui ka suurem pere saama iga üks midagi maitsvat proovida.

 

 

 

Gleni esimene sünnipäev

KaTuFotoN-7549_preview

See postitus on juba liiiga kaua viibinud. Olles võtnud endale palju tegemist ja jõulud nagunii on veidi kiirem periood, siis täna võtan aega selle olulise postituse kirjutamiseks.

Mõni aeg tagasi kirjutasin, kuidas mul õnnestus Gleni esimene sünnipäevapidu korraldada peaaegu täiesti stressi vabalt. Nüüd saan lõpuks kirjutada, kui vingelt kogu see pidu välja kukkus ja kas saime lõpuni hakkama ilma stressi, nääklemise ja pettumuseta.

Hommikut alustasime küllaltki rahulikult. Tundus, et aega justkui on veel tunde ja jõuame rahulikult kõik tehtud. Minu kohustus oli tegeleda kuklite, viinerite, lihapallide, juurviljade, iseenda ja lapsega. Lisaks pidin pakkima kogu toidukraami kaasa ja valima ämma kapist vajalikud nõud. G pidi korra linna poodi minema mõnda asja ostma ja siis kiirelt tagasi tulema. Selleks kõigeks oli meil aega kolm tundi.

Ise olin ma planeerinud juukseid küll sirgendada, kuid olude sunnil tuli juuksed lokki jätta ja kuidagi soengusse visata. Aeg hakkas aina kiiremini käest jooksma aga ma ei stressanud endiselt. Ainus asi mille pärast ma veidi muretsesin, oli see, et Glen enne sünnipäeva magaks. Sellega läks kõik hästi ja Glen jäi enne kella 12 turvahälli magama. Ideaalne, sest hiljem autos magas ta edasi. Mina tegelesin samal ajal kuklitega ja asjade pakkimisega. Loomulikult lootsin ma, et G mulle appi jõuab ja saab veidi küpsetistega tegeleda, aga läks nagu läks ja see jäi minu teha siiski. Kella 12’st kui meil oli plaan startida sain ahju alles viinerid ja lihapallid. Kõik juurviljad oli mul lõikumata, sest ma lihtsalt ei jõudnud kõigega tegeleda. Õnneks jõudsin G pluusigi ära triikida, et mees kortsus pluusiga ei läheks nii tähtsal päeval. Tühja need porgandid, viskab tervelt lauale, peaasi, et särk sirge. HAHAHA

Igatahes saime ikkagi kaheteistkümne ja ühe vahel liikuma. Vaja oli veel läbi minna Roccast, et osta õhupallid ja popcorni topsid. Ajaliselt olime põhimõtteliselt graafikus, kuigi ummikud ei mänginud meie kasuks. Endiselt olin suhteliselt rahulik, aga kui kohale jõudes sissekäiku ei leidnud siis küll hakkas veidi kell tiksuma peas, et 15 min pärast tulevad külalised aga meil pole isegi söögid laual.

Igatahes saime lõpuks sisse ja nii läkski, et ma polnud veel midagi lahti pakkinud ja Glen oli alles puhta palja pepuga, astusid juba esimesed külalised sisse. Laps sai riidesse ja esimesed toidukraamid lauale ja kohe, kohe saabus ka perekond abiväega. Kes hakkas Gleniga tegelema, kes tuli kööki appi. Mina sain rahulikult külalisi vastu võtta ja hakata pidun nautima. Ma lihtsalt ei suuda ära kirjeldada, kui paganama armas see oli, et isegi sõbrannad panid köögis käe külge, et toidud lauale saaks, samal ajal kui ma ise ei saanud põhimõtteliselt sekindikski hinge tõmmata.

Ma taipasin alles sünnipäevapeo keskel, et meil on lihtsalt nii palju toredaid inimesi, kes meist ja meie pojast hoolivad, kui ma ei suutnud isegi kõigiga korraks maha istuda ja suhelda rohkem, kui kolm minutit, kokku lüüa ja salatit süüa. Pidu veeres lihtsalt nii mõnusalt. Kõik olid leidnud endale koha või nurgakese olemiseks. Kes mängis lastega, kes leidis koha imetamiseks ja jutustamiseks diivanil, kes sättis ennast söögi juurde istuma, ning kes leidis meelelahutust korvpallist ja piljardist. Tegevust jagus beebidest vanaisadeni. Siin kohal tahangi ainult hea sõnaga mainida ja soovitada Meie mängumaad. Täpsemalt saate kogu info nende kodulehelt — kus asub, mis maksab, millised mängud ja millised võimalused.

Kolm tundi lendas käest linnutiivul. Ei olnud absoluutselt tüdinenud lapsi ja emmedel, issidel olid kõhud punnis lahkudes. Ma nautis kogu pidu täiel rinnal! Alles peo lõpus avastasin, et polnud mahti isegi spetsiaalselt soetatud täpilisi sukapükse jalga panna ja lahkudes leidsime toolide pealt ka valmis küpsetatud viinerid ja lihapallid, mis jäidki märkamatult lauale panemata.

Eriti suured tänusõnad tahaksin edastada Kätlinile, kes meie peo nõnda kaunilt jäädvustas. Siin on vaid tibatilluke osa ligi 250’st pildist, mis ta meist tegi ja ära töötles. Imeline kingitus!

Vahelduseks üks pildiseeria sellest, kuidas spontaansest küünla puhumisest sai smash the cake ja ühtlasi ja üks tipp hetki. Üks täiesti kurb asi tuli alles hiljem välja kui üks väike tüdruk ona emmelt oli kodus küsinud, et miks Glenile sünnipäevalaulu ei laudldud, ning oli siis seda voodis üksi laulnud. Appi, kui armas! Järgmisel aastal laulame ausalt ka kõik koos!

Kniks ja kraaps Olustvere söökla toidu tegijatele ja Karinile, kes koogi tegi. Aitäh, Gleni vanaisa Arnoldile, kes kõik selle meile kingituseks tegi. Aitäh, Gleni vanavanaema Olgale, kes imelise võileivatordi tellis.

Kuid kõige suurem tänu kuulub minu partnerile, kellega me oleme imelise lapse meisterdanud ja ühe aasta koos kasvatanud. Gga koos oleme muretsenud ja rõõmustanud ning toetanud teineteist.

KaTuFotoN-8036_preview