Lõputuna näivast kolimisest ja sellega kaasnenud emotsioonidest

F2611AB3-BB48-48FC-B769-69CB0EF9236C

Detailid Soome üürikast. Ma olin lihtsalt nii rahul selle värvide valikuga – niii minulik.

Alles paar kuud tagasi tekkis meil idee, et võiksime jäädavalt kodumaale naasta. Minult on palju küsitud, millest selline otsus tuli. Kas ei meeldinud võõral maal ja mis ei meeldinud, et otsuse nii kiirelt langetasime?

Tõsi ta on , et ülepeakaela sai meil Soome mindud. Me ei kaalunud pikalt ja arvasime kohe, et sinna me ka aastateks jääme. Juba alguses hakkas asi lonkama, kui minu ja Gleni paberimajandust me ajada ei tahtnud. Ikka eelistasine kodumaa arstiabi, kodumaa toitu ja üleüldse kiskus mind lapsega ikka väga tihti siia ja sealset elu omaks ei võtnud. Mõtlesime pidevalt, et nüüd ikka teeme asjad ära ja isegi mõningal määral asju ajasime, nt võtsime mulle ja Glenile elamisloa. Kuid juba neid pabereid ajades oli meil väike kahtlus hinges. Oli ka päevi kui mõtlesime jäädavalt Soome ära kolida, osta kinnisvara jne, kuid need mõtted laitsime päris kiirelt maha. Mida päev edasi seda enam tekkis tüdimus pidevast siiberdamisest ja kindla elukoha puudumisest. Käisin alatihti ringi nagu kodutu suurte kohvrite ja kompsudega- küll ema juures, küll isa ja õe juures, ämma juures ja isegi sõbranna juures sai oldud.

FF2FEED3-13A1-4E5C-9944-2CBCEFEB56D6

D805581C-A36D-433E-9D74-C9075173553D

Detailid vanast magamistoast.

Kui eelmise aasta lõpus juba ema ka tagasi kodumaale tuli elama, siis hakkas aina enam olukord muutuma väljakannatamatuks. Alatihti veetsin aega  nädalaid Eestis ja meie pereelu oli tegelikult sellest ju sügavalt häiritud. Ühest küljest tahtsin olla siin, sain sõbrannadega kokku, olin emaga ja teiste pereliikmetega aga Soomes ootas meid ju ometigi G. Nii saigi pärast aastat siiberdamist vastu võetud otsus, et meie koht on ikkagi Eestis. Ei teeninud G seal mingeid üüratuid summasid, mis oleks meile kindlustanud lähi aastatega väga korraliku pagasi rahaliselt, et oma maja soetada muretult. Lisaks olid kulud ikkagi üüratud. Ilmselt igaüks, kes kuuleb, et kahetoalise korteri eest maksime me 950€ üüri, ajab silmad punni, sest see on ju suur raha. Sinna lisandusid elekter, vesi, parkla jms jooksvad kulud. Ei tasu mainimata jätta, et alatihti ei siiberdanud ma üksi käruga Eesti vahet, vaid aegajalt reisisime ka autoga, mis oli omakorda meeletu kulu. Lisaksin veel, et toidupoe hinnad on samuti märgatavalt kõrgemad ja seetõttu me ka nt liha vedasime üle lahe.

Vastuseks paljudele küsijatele, siis mul ei olnud Soome ja soomlaste vastu otseselt midagi. Tõsi, ma õppisin tundma nende negatiivsemaid külgi aga neis on ka toredaid omadusi. Kahjuks on seal väga palju erinevaid rahvuseid ja ebameeldivusi pigem kogeb tõmmumatega. Kui ma varasemalt polnud ühegi rahvuse suhtes eelarvamustega siis paraku pidin tihti tõdema, et rätipeade seas liigub ikka uskumatult kahtlaseid inimesi ja nende seas oli tohutult palju ebaviisakaid inimesi. Sellest pikemalt ma rääkida ei taha aga rassist ma ei ole. 😀 Aga olgem ausad, idioote on igal pool ja samuti väga meeldivaid inimesi kohtab nii kodumaal kui võõral maal. Peamine põhjus miks me siiski lahkusime oli meil lähedastest ja sõpradest eemal olek. Muidugi, ma tutvusin paljude meeldivate inimestega, kellega kavatsen edaspidi kontakti hoida, kuid me oleme sellised perelembelised inimesed Gga mõlemad ja nii saigi see liiga pikk vahemaa määravaks. Eks me kaalusime ikka mitmeid kordi, kas ikka teeme nii ruttu sellise suure otsuse ja ega meid Eestiski ju luksus ei oodanud, kuid ma usun, et luksus on juba see kui meil on üks kindel koht kus olla ja pidev reisistress jääb olemata.

F8D82934-6362-4C70-B6FA-3439C9280298

026616DE-1D93-4443-AD60-73AD2ACEC26D

Paar pilti kolimisest, kui meie korteri valdas juba enam vähem mingi kord ja me saime kõndida. Esimesed kaks päeva veetis laps praktiliselt nt reisivoodis, sest tal polnud kuskil olla.

Loomulikult kaasnes kolimisega tohutu kaos. Esiteks tuli meil paljudest asjadest loobuda, sest meie oma korteris oli suurem osa asju olemas ja mis ka puudus, see siia ei oleks sobinud. Soomes sisustasin korteri musta, valge ja kuldsete värvidega aga siin on meil peamiselt puit ning hõbedased ja pruunid detailid.

Kõige suuremat stressi tekitab olukord, et meie elamispind ja kapipinnad on tunduvalt väiksemad. Kusjuures ei ole meie nüüdses kodus ka keldrit. Absoluutselt iga asja vajalikkust on olnud vaja kaaluda ja me oleme meeletutes kogustes asju ära visanud ja andnud, kogumiskasti viinud ja väga palju ära müünud. Teisalt on hea vabaneda kõigest ebavajalikust ja see õpetab ehk ka vähem asju ostma, mida VÕIB-OLLA kunagi vaja läheb.

Sellega seoses soovitan ka Sul võtta ette üks kõvem kappide tuulutamine, uskuge mind, seal on kindlasti kraami, mida te ei vaja. Näiteks Soomest ära tulles arvasin, et me saime kõik ebavajaliku müüdud, siin aga selgus tõsiasi, et peaaegu pool meie magamistuba oli täis asju, mida me siiski ei vajanud (enam). Mida ma veel tahan öelda, et see mis ei sobinud mulle ja meie perele, võib sobida teistele, seega ma ei ütle, et võõral maal elamine on vaid masendav, kulukas ja üdini vale otsus. See aasta ja kolm kuud olid minu jaoks väärt kogemus ja mina tean nüüd kus on minu koht.

DFF63025-1C9F-484F-A1E2-31DB6C5EFF62

8A383ABC-A00E-4735-8C1B-C9B9F5C4B5F2

Mõned telefoniga klõpsatud pildid meie Eestis pisikesest pesast. Kõik on veel poolik ja nii mõnigi asi otsib endiselt oma kohta. Lisaks vajab see veel huvasust ja tunnen puudust postritest seinal.

Palju on ka küsitud, kas olen siin rahul, kuidas on jne, kuid praegu on liiga vara, st midagi öelda. Me oleme need kaks nädalat ainult koristanud, sättinud, müünud ja otsinud vajalike puuduvaid asju. Me alles alustasine rutiini naasmist täna ja eks uue rutiini juures on omad negatiivsed küljed aga sellest juba teisel korral.

Loodan, et kõik huvilised said küsimustele vastused ja mina sain hingelt viimast korda ära kogu selle olukorra.

Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes minu kodumaalt eemal viibimise tegid talutavamaks ja vabandada kõigi ees, kellest olen eemaldunud seal oleku ajal. Kuid suurimas vabandused ilmselt kuukuvad 1. Mu perele, kellega olen häbiväärselt vähe koos olnud. 2. Minu Emmede Klubi naistele, kes pidid kõik selle jama ära kuulna, mida ma päevast päeva kurtsin. 3. G’le, kelle pingutusi olen ma aegajalt alahinnanud ja ekslikult arvanud, et tema jaoks ei ole see olukord olnud keeruline.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s