Issand, juba nii rase ja nii suur kõht

IMG_20190317_152232.jpg

Kübar – väga ammu H&Mst // Kott – Desigual // Mantel – Zara // (Rasedate) Kleit – LIDL // Kummikud – Monton

GTT – GLÜKOOSITALUVUSE TEST

UH – ULTRAHELI

KV – KUKLAVOLT

Hei, armsad!

Möödunud päevad on mind pannud imestusest õhku ahmima, et mul täitub alles 13 nädalat rasedana aga ma tunnen ennast nii rasedana nagu Gleniga heal juhul kuskil peale 20. nädalat.

Kui ma rasedusest jaanuaris teada sain, ootasin juba kannatamatult seda aega, et oma kõht mõnusalt valla lasta, ilma et ma paistaks välja lihtsalt nii, et ma olen saiaga liialdanud paksuke. Päris ootamatult, on see aeg JUBA käes. Mind vaevavad täiesti klassikalised rasedate hädad, nagu raske kummardamine ja jalatsite jalga panemine, ebamugav pikalt istuda, ei leia magades asendit, kõik tavalised riided (peale väga lohvakate või väga venivate) on väikseks jäänud jne.

Hea uudis on see, et kui ma paar päeva tagasi kaalule astusin vaatas mulle vastu sama number mis jaanuaris ja detsembris ja väiksemgi, kui nt novembris. 🤭 Noh, eks seal mängib ilmselt rolli mu kesine magusaisu ja see, et enne rasedust olin ma ikka kordades krõpsulembelisem, kui täna.

Sel nädalal käisin ma muideks ka GTT tegemas juba. Seda nii varakult seetõttu, et Gleniga tuli mul diabeet raseduse lõpus. Juba sel ajal öeldi mulle, et seetõttu olen ma nüüd automaatselt juba teise rasedusega algusest peale nö riskigrupis ja veresuhkrule hakatakse tähelepanu pöörama juba varajases staadiumis.

Kuigi ma olin esimese raseduse ajal GTT teinud, oli mul sel korral ikka kerge selline ebameeldiv ärevus sees. Arvake ära, mis seda ärevust tekitas.. eks ikka see, et teised rääkisid, kui jube kogemus see ikka oli ja kui vastik see siirup oli. Kuigi minu esimene GTT kogemus oli olnud üdini okei ja mul ei ajanud see Gleni oodates absoluutselt iiveldama ega hakanud vastu. Sel korral oli ainus erinevus see, et tegin seda Soomes ja põdesin vaid seda, et tühi kõht ajab mu iiveldama. Aga siirup oli palju maitsvam, kui see, mida Eesti ajast mäletasin ja läks mul alla minutiga. Kogu testi juures oli kõige raskem see, kui üks noorhärra tuli kõigi nende näljaste rasedate juurde saiakesi sööma ja kohvi jooma ja seda alles esimesel tunnil peale siirupi joomist. Ma olin sellest olukorrast nii häiritud, et see ajas mind lausa naerma seal. 🤭

Näidud oli lõpuks ikkagi head ja dieedile mind ei panda hetkel. Küllap saan ma seda siirupit selle raseduse jooksul 1-2 korda veel juua. 😃

Järgmisel nädalal saabub meie kaua oodatud UH! Minu jaoks on kõige olulisem see, et ma saaks kinnitust, et mu lapsega on kõik kõige paremas korras. Aga eks ma ikka tahaks juba ka sugu teada ju. Kuna meie Gleni aegne esimene UH kulges murelikult ja lõppes lõpuks koorionibiopsiaga, on mul mõistagi ärevus ilmselt keskmisest rasedast veidi kõrgem. Gleni oodates ei osanud ma selliseid keerdkäike oodatagi aga sel korral tean, kui oluline on teada saada lihtsalt, et väikese inimesega on kõik korras lihtsalt. Just seetõttu ma ei pööra nii suurt tähtsust selle UH juures soo teada saamisele. Vähem kui 48 tundi ja me oleme palju targemad juba.

Üleüldiselt on mu olemine oluliselt paranenud, kui va eelmise nädalavahetuse väga asjalik öökimine hommikul, mis lõppes sellega, et mu nägu oli kaheks päevaks “kaunistatud” pisikeste verevalumitega. Nägu oli lihtsalt punaseid täpikesi täis. 🤦‍♀️

Hoian teid kursis, mis UH meile näitab. 😊

Edu kaaspaisujatele ja päikeselist peagi algavat kevadet!

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s