Ei ole head ilma halvata

IMG_8389-2(1)

Hei!

Eelmisel nädalal saime tehtud selle väga kaua oodatud ultraheli. Kirjutasin juba põgusalt Instagramis ja blogi Facebooki lehel.

Ultraheli oli nagu ultraheli ikka. Lihtsalt sel korral, võrreldes esimese rasedusega, oli see inglise keeles. Midagi väga spetsiifilist arst ei rääkinud. Näitas olulised kehaosad ära ja mõõtis kuklavolti. Pildi ja mõõtude järgi oli kõik väga hästi.

Peamine mida minult küsiti peale esimest ultraheli oli, et kes siis minu kõhus pesitseb, kas tüdruk või poiss. Muidugi ma ise salamisi lootsin ju ka teada, et kes seal on ja ehk on seal meie väga oodatud tütreke, et oleks mulle, kui ainsale naispere esindajale kaaslast. Kuid arst ütles kohe, et sugu ta vaata ei hakka, sest sellises staadiumis ei ole suguelundid veel nii märgatavalt arenenud, et saaks kindlalt eristada poissi tüdrukust. Mind see absoluutselt ei kõigutanud, sest ainus mida ma teada tahtsin selles UH’s oli see, et meie valmis voolitud ime oleks terve ja tubli. Ja seda ta ka on.

Mul oli enne UH päris tugev ärevus, sest Gleni ootamise ajast on just sellest perioodist mul väga ebameeldivad mälestused. Õnneks ütles arst mulle, et kui ka midagi peaks olema, siis biopsiat (enam) ei võeta, sest see on lootele liialt ohtlik. Nii palju, kui ma aru sain, siis tehakse lisauuringuid vereproovidega. Teadmine, et kõik on heas korras, andis nii palju rahu selle rasedusega muretuna jätkata.

Kõik kulgeb ikkagi peamiselt kenasti, kuigi tuleb ette endiselt oksendamist ja toidulaud on mul suhteliselt kesine. Nüüd vaid tuleb oodata aprilli lõppu ja siis saame näha uuesti oma pisikest sõpra ja siis juba palju küsitud ja oodatud sugu teada saada.

IMG_8342

Aga ega meil siis kõik ju hästi ka ei saa olla. Üks olukord rahuneb ja annab südamerahu ja juba on platsis uued hädad. Näiteks varastati meie Merlot täpselt sama päeva õhtul ära. Jumal tänatud, oli see väga õnnelik juhtum ja kõik lõppes hästi ning vargad saadi kätte. Merlot on taas meiega ja meie usaldame nüüd seda maailma veel vähem, kui kunagi varem.

Lisaks jäi nädalavahetusel haigeks meie Glen. Gleni tervis on asi, mis meid muserdab juba väga pikalt. Oleme nüüdseks käinud temaga doktori juures, kes kontrollis tema kõrvad, kurgu ja nina üle. Paljud pakkusid, et meie pojale võivad neid probleeme tekitada just adenoidide, kuid arst kinnitas, et see meie mureallikas pole. Olen hakanud mõtlema sellele, kas Glenil võib olla probleeme immuunsuse, kuna ta korjab absoluutselt kõik haigused külge. Kui lasteaias on juba silt, et mingi viirus on liikvel, on Glen peagi kodus. Viimasel ajal on lisandunud ka palavikud tema haigustele. Sel korral oli Glenil juba neli päeva palavik. Tõusis pea 39’ni aga alla 37 ka ei läinud. Õnneks annab täna Glen paranemisest märke. Tasapisi hakkab nohu ja köha tagasi tõmbama. Tuleks need soojemad ilmad juba, et Glen oleks mõned kuudki terve. 

Loodan, et teie ja teie laste tervises on korras. Nautige kevadet!

 

2 thoughts on “Ei ole head ilma halvata

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s