Meie pere elu neil päevil

Hei, armsad!

Ilmselt pole teile mingi üllatus, et see teema saab alguse just sellest, mis tänasel päeval maailmas toimub. Me kõik oleme vähemal või rohkemal määral sellest viirusest puudutatud ja ma otsustasin kirjutada, mida mina täna tunnen, kuidas meie elu on häiritud. Ilmselt on ka seda kõike hiljem hea lugeda, kui elu on taas normaalne aga tahaks veidi viriseda. Sellisel hetkel mõistad, et kui enne oli asju mille üle sai vinguda siis tänasel päeval tahaks nii väga tagasi sinna, kus olime alles kuu aega tagasi.

Niisiis .. esmalt ma tahaks öelda, et meie jaoks on see jant nüüd kestnud juba kolm nädalat ehk ma olen kahe lapsega olnud kodus 21 päeva. (I know, mõne jaoks naeruväärne, sest on ju üksikemasid, kes 4 lapsega iga päev toimetavad, kuid minu jaoks ikkagi eriakummaline eluolu) Me võtsime veidi ettevaatlikuma hoiaku juba enne seda, kui eriolukord Eestis välja kuulutati ja mil veel enamus inimesi vaatasid mind küsivalt, et misasja, miks sa oma last lasteaeda ei saatnud, mida sa paanitsed. Tol hetkel ei paanitsenud ma veel üldse, lihtsalt tahtsin last hoida eemal suuremast grupist inimestest ja lisaks häiris mind mõte sellest, kui kergekäeliselt suhtuti sellesse, et soovitati peale reisidelt tulekut kodus püsida. Tol nädalal käisin veel küll korra ühes kohvikus ja sõbrannal külas, kuid see pole siiski võrreldavgi nende kontaktidega, mida ta saanuks lasteaiast.  Tänaseks oleme öelnud lasteaeda, et 13.aprillini ei ole meie last 100% tulemas ja ma võin oma mütsi ära süüa, kui ma last enne mai keskpaika lasteaeda saadan.

Kuidas on meie igapäevaelu hetkel? See sarnaneb suuresti sellele, milline oli eluke enne koroonat näiteks reedeti. Mina olen Gleni, Gleanna ja Merlotiga kodus, G on tööl. Jah, G töötab edasi ja seda seetõttu, et tema töö ei võimalda kodus töö tegemist. Paraku ei saa interneti kaudu torusid paigaldada jms. Muidugi olen ma hirmul, et ta nö kolab ringi ja tal on ilmselge võimalus viirusesse nakatuda aga meil pole valikut, sest suures osas on ta meie pere ülalpidaja. Lisaks pole tööandja nö uksi sulgenud vaid ootab teda endiselt tööle.

Minu olemisele mõjub see nn meie endi poolt määratud liikumiskeeld (va vabaõhu tegemised, jooksmine, jaluramine jms) tegelikult masendavalt. Mis seal salata, ma olen kergelt püsimatu ja ma olen üks neist, kes kolas lastega ringi, et aega vaheldusrikkamalt sisustada kodus istumisele. Me käisime lastega kohvikutes, mu lastel pole kunagi olnud midagi väikese šopingu vastu, mis nende emmele teraapiliselt mõjub ja viimasel ajal hakkasin rohkem ka tundma motivatsiooni sõbrannadega taas aega veeta, et mitte ennast nö isoleerida. Nüüd oleme pidanud leppima vaid jalutamiste, rattasõidu, tõukeratta ja mänguväljakutega. Viimased eemaldasime ka sel nädalal oma käimistest ja asendasime metsas käimisega.

Ma ei hakka pikalt isegi rääkima, mis meie elu kõige rohkem hetkel segab, sest ma tean, et emme ja mamma loevad seda. Aga proovin öelda lühidalt ja nii tuimalt kui suudan, et meie jaoks kõige keerulisem on teadmatus, et millal me taas näeme omale kalleid inimesi, kes meid armastavad ja kellele läheb korda meie ja meie laste nägemine. Tänapäeval on võimalik meie käekäigul silma peal hoida ja minu toodetud pildimaterjal viib meid Eestile veidi lähemale aga uskuge mind ma tean, et vähemalt minu ema ja vanaema jaoks pole see vähimalgil määral ligilähedanegi sellele, mida tähendab nende jaoks meiega koos oldud aeg. Ja hetkel ei päästaks ka olukorda see, kui me Eestis elaks, sest nii ema kui ka mamma on riskigrupis ja neid külastada oleks lollus.

Mis selle kõik eriti keeruliseks teeb on see, et laps ei saa mitte paganama midagi aru. Ta ei saa aru miks ta ei või lifti nuppu vajutada, miks me ei lähe kiikuma, miks me ei sõida rongiga lihtsalt niisama porgandikooki sööma, miks vanaemad JÄLLE reedel ei tulnud külla, miks me laevaga Nanna juurde ei sõida jne. Positiivses mõttes ei saa ta aru, miks emme teda lasteaeda ei vii ja tõesti lõpuks päevad läbi minuga saab aega veeta, mitte taaskord mingite võõraste tädidega, sest lasteaias on taaskord 80% kollektiivist muutunud.

Väga suure põntsu pani see olukord ka meie suurele unistusele oma kodu osta. Me olime just leidnud omale selle maja, mida me potentsiaalseks oma koduks pidasime ja ühtäkki tuli meil kõik plaanid 10 korda uuesti läbi mõelda ja riske kaaluda. Õigupoolest polnud minul suurt sõnaõigust ja sain G’le vaid öelda, et usaldan teda, sest minu emapalk (mida ma nagunii saan vaid napilt 3 kuud veel) ei maksaks isegi maja laenu kinni, kui temal peaks tööl midagi juhtuma või tuleks tal oma tervise pärast koju jääda. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, kasutaks G ilmselt iga sendi säästudest ära maja sissemaksuks ja meie olukord oleks nagunii üsna riskantne. Niisiis pole pikalt midagi kaaludagi, kõik räägib meie kahjuks.

Mõneti tunnen, et seda kõike oli vaja. Glenil olid lasteaias väga rasked ajad. Ta ei suutnud kuidagi leppida, et alles sügisel alustanud uus kollektiiv, vahetus taaskord jaanuari lõpus. Lasteada minek oli nagunii raskem, sest issi asemel hakkasin mina teda viima lasteaeda, et issi saaks tööle minna varem. Kõigele lisaks üritasime tulutult lapse päevaplaani paika saada. Üks põhjuseid, miks mina teda hakkasin lasteaeda viima oli tema uni, mis kuidagi õhtul tulla ei tahtnud ja hommikul ära minna. Ei saanud me enne seda viiruse puhangut ka tema päevakava paika. Tänaseni on see nii kaootiline aga kodus on vähemalt vabamad käed. Lisaks tundub mulle, et lapse kõne on hakanud kodus olles hüppeliselt arenema. Äkki suudab ta sellisel viisil ennast rohkem vabaks lasta, magab kuna tahab ja palju tahab ja areng saab temale mugavamas keskkonnas kiiremini toimuda. 🤷‍♀️ See on vaid minu spekulatsioon.

Küll aga olles egosatlik, on see kõik minu jaoks nii raske, et tunnen, kuidas neid ridu kirjutades tekib füüsiliselt rindkeres raske tunne ja silmad valguvad kergelt märjaks. Mul on raske. Mulle meenuvad päevad, mil Glen oli 1,5-aastane ja elasime Eestis. Nagu tol ajal ei olin ma tegelikult teadmata ajaks nö lapsega koduseks määratud, olen seda ka täna, erinevusega, et mul on väga aktiivne laps veel lisaks ja ema ei ole mitte 6km kaugusel vaid üle lahe kinnise piiri taga. Ja raskemaks teeb see, et ma ei tea iialgi, millal minu abikäed saabuvad. Ma pean olema valmis selleks, et G ei pruugi saabuda isegi enne kella 20, mil esimene laps juba ööunne hakkab minema. Aga ta saabub vähemalt! Siinkohal kummardus kõigile emmedele, kellele abikäsi ei saabugi õhtuti ja ainus kellele loota saate, olete te ise.

Uskuge mind. Mu süda nutab nende pärast, kes täna peavad võitlema ellujäämise nimel, kes on krooniliselt haiged ja vanemas eas, kelle töökojad on küsimärgi all või kes juba tänaseks on töö kaotanud ja ei tea mis uuel kuul saab. Aga me kõik võitleme ka enda eest. See mis minu jaoks on täna raske, tundub mõnele tähtsusetu aga minu jaoks siiski mugavustsoonist väljas. Ja see mugavustsoonjst väljas oleks, kriisi olukord, teadmatud ja hirm kasvab iga päev. Ma olen ärevil ja stressis. Mul tulevad lihtsalt täiesti tühiste asjade peale paanika hood ja alles hiljem mõistan, et reageerisin üle. Stressirohketes situatsioonides kipun magusa järgi haarama ja ei taha seda ka omale keelata, sest tunnen, et see aitab kasvõi korraks. Väga hea rahustaja on ka värskes õhus olemine. Unustan ennast aina pikemaks ajaks välja jalutama ja seda näitavad ka sammud kellal ja kilomeetrid endomondos.

Loodan, et leiate selle oma viisi jääda selles olukorras rahulikuks või vähemalt selle, millega oma hinge paitada neil rasketel päevadel.

Olge terved, eks! Ja ärge kolage ringi. 🧡

Tere tulemast perekonda korduvkasutatavad mähkmed

Hei, armsad!

Ehk mäletate seda aega, kui ma olin veel veidi ümaram ja kirjutasin asjadest, mida ma beebile vajalikuks pidasin osta. Üks punk mis seal seisis oli korduvkasutatavad mähkmed. Ma julgesin panna kirja aga algust teha ei julenud. Kas olete elus kogenud seda tunnet, et olete midagi väga pikalt edasi lükanud ja mõistnud siis, et kõik hirmud olid asjatud?

Kui Gleanna sündis, ei olnud me ühtegi mähet varunud. Hakkasime esialgu tavalisi mähkmeid kasutama aga juba väga varakult mõistsime, et preilile päris kõik ei sobi. Küll me proovisime üht ja küll teist aga lööve oli päris paha. See oli nii uus ja veider mure, sest Glenile võisin toppida jalga prooviks ka kõige õudsama ja odavama mähkme, mis poes leidus, kuid tema pepu kannatas kõike. Gleanna murega aitas konkreetselt iga päev iga mähkme sisse paks kiht Sudecremi ja Libero täitis enam vähem meie soove mähkme osas. Kuna Gleannal oli alguses iga mähe mitte vaid pissiga, vaid ka muu kraamiga, tuli peput koguaeg pesta ja puuderdada. Võimalik, et see pidev kaka tegigi pepule haiget. Me olime päris õnnetud, sest oli ka perioode, kus pidin iga pissi järel isegi mähet vahetama, et lapsel poleks valus ja pidevalt õhuvanne tegema.

Kogu see olukord muidugi lükkas edasi ka meie korduvkasutatavate mähkmete kasutusse võtmist, sest tundus kuidagi jube tüütu igat mähet kakast puhtaks hõõruda. Lubasin endale ikka ja jälle, et kui kakamine normaliseerub, tegeleme asjaga. Aga reaalsus on see, et ma ei jaksanud süveneda korduvkasutatavate mähkmete maailma. Ja iga kord, kui ma neid veidi silmasin, mõtlesin, et see on ikka üks suur väljaminek korraga, sest kõik need mähkud, mille otsa ma ka sattusin, maksid hinge hinda. Olen ikka tola. Kes ütles, et pean kohe 10 mähet korraga ostma üldse? Ostnud üks ja vaadanud siis kuidas see asi käib, sest juba 1 korduvkasutatav mähe päevas = 365 ühskordset mähet vähem aastas. Kas juba see ei kõla imeliselt?

Aga küllap nii pidigi minema, sest hiljuti avastasin ma Little Urby kodumaise brändi, kes müüvad korduvkasutatavaid mähkmeid ja nemad otsisid kedagi, kes sellesse maailma sooviks astuda oma beebiga. Ja seda mina just teha soovisin koos Gleannaga. Ilmselt sai suuresti määravaks ka see, et nende mähkmete muster ja värvigamma mind kõnetasid. Nõnda saigi alguse meie tee loodussõbralikuma elustiili suunas koostöös Little Urbyga. Etteruttavalt juba pasundan välja ka sooduskoodi “karoliina10” mis annab kõigile toodetele (va fotoprinter) Little Urby e-poes soodustust!

Kui aus olla, lükkasin ma tegelikult isegi paki avamist paar päeva edasi, kui selle kätte sain, sest ma mõtlesin, et ei ole selleks veel valmis ja pean nö hoogu võtma. Kui ma siis lõpuks selle esimese mähkme kasutusse võtsin ja nn kasutusjuhendiga tutvusin Urby blogis, olin ma üllatunud, kui lihtne see tegelikult on. Mingit suurt kunsti nende kasutamises pole. Meie rutiin mähkmetega näeb hetkel välja nii:

1. Esimesel nädalal kasutasime mähkme ja mina pesin selle KOHESELT peale kasutamist. See oli väga hea süsteem, sest öösel kasutuses olnud mähe oli võimalik juba järgmiseks ööks kasutusse võtta. Selle süsteemi vahetasin tasapisi välja veidi laisema süsteemi vastu. Pärast mähkme kasutamist, kui kohe aega ei ole pesta, panen selle kaussi, kus kuum vesi ja väikeses koguses pesupulbrit ja korra päevas pesen kõik mähkud ära masinas.

2. Pesemiseks kasutan sama pesupulbrit mida kõigile meie riietele – Biovegan Family loodusliku pesupulbrit. Soovituslikult lõhnatut. PS! Kui soovite samuti mähkmete pesuks proovida seda pulbrit siis kasutage e-poes soodustuse saamiseks ka sooduskoodi “karoliina15”. 👈

3. Kakaga tuleb silmas pidada, et sellega oleks hea tegeleda KOHE! Mina loputan suurema kaka vetsupotti ja ülejäänud hõõrun käte vahel kergelt pesupulbriga kokku ning siis jätan likku. Raskema kaka puhul aitab siiski kõige paremini masinpesu aga peamiselt olen saanud pulbri abil käsitsi pestes ja kerge leotamisega kõik mähkmed tagasi valgeks. Ei mingit maadlust kaka plekkidega.

3.Algselt panin mähkusid kuivama ainult radiaatoritele, nüüd olen viinud ka kuivatusruumi, mis toimib ülikiirelt. Kui õhtul pesen, kuivavad nii sisud kui mähkmed ära ka resti peal.

4. Nelja korduvkasutatava mähkme kõrvale vajan keskmiselt 1-2 ühekordset mähet päevas lisaks.

Ja nii lihtne see ongi!

Mitte mingit suurt kunsti nagu ma arvasin. Aga see väike ajakulu, mida ma kulutan mähkmete pesule ja kuivama panemisele ei ole võrreldav sellega, kui kaua laguneb üks tavaline mähe looduses. Minule teadaoleva info kohaselt laguneb üks mähe sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Niisiis on peamine põhjus (selle kõrval, et nad lihtsalt on palju armsamad, kui ühekordsed mähkud ja nad ei haise keemia järgi ja nad on kokkuvõttes palju, palju soodsamad, kui ühekordse mähkmed), miks ma selle kõik pärast tobedat venitamist ära tegin, meie planeet! Tavaline beebi kasutab aastas tuhandeid mähkmeid. Meie beebi hetkel kordades vähem ja oleme valmis tegema selle sammu, et võtta Little Urby mähkud kasutusse nüüd nö täisajaga.

Jah, me kasutame neid mähkmeid ka öösel. Mind hoiatati küll lekkimise eest aga Gleannal pole ühtegi niisket ööd olnud. Ja kuigi meile soovitati panna ööseks kaks sisu, ei ole me ka seda vajanud.

Üks ainus asi, mida ma hetkel näen veidi keerulisena on tõsiasi, et mähkme jalga panek võtab veidi aega ja energiat, sest preili elus on hetkel esirinnas maailma avastamine, mitte oodata seda, kuni emme mähkme trukid kinnitab.

Ma ei leia hetkel ühtegi mõjuvat põhjust loobuda tulevikus korduvkasutatavatest mähkmetest. Korduvkasutatav mähe on armsa välimusega, mustreid leidub igale maitsele, mähet saab kasutada sünnist kuni selle ajani, mil laps potil hakkab käima, säästab oluliselt loodust ja meie rahakotti. Ma tegelikult ei mõista, miks nii paljud inimesed ikka kasutavad ainult ühekordseid mähkmeid. Kas tõesti on asi mugavuses või selles, et arvatakse, et see kõik on keeruline? Ma julgustan teid proovima ja juba ÜKS korduvkasutatav mähe päevas on suur samm.

Muide, alles mõni päev tagasi pesi vabatahtlikult isegi mu elukaaslane ühte ropult kakast mähet. Ma arvan, et see oli justkui märk tänust, et ma selle muutuse ette olen võtnud ja meie ühe suure kuluallika arvelt kokku tõmmanud.

Tegib veel kiire arvutuse, kui palju me aastas säästaks mähkmete arvelt, kui kasutame Little Urby mähkmeid kogu aeg.

1 mähe = 0,2€ (See hind võib muutuda vastavalt sellele, mis suuruses ja mis firma mähet kasutada, ning kas eelistate püksmähkmeid või teibiga. Tüki hind võib küündida isegi poole suuremaks)

Ühes ööpäevas kasutab Gleanna hetkel keskmiselt 6 mähet. Võib juhtuda, et see number on ka veidi suurem, kui kaka juhtub näiteks tulema äsja vahetatud mähkmesse. St et mähkmetele kulub umbes 1,2€ ööpäevas. Aastas teeb see kokku 438€ puhtalt mähkmetele ja umbes 2200 mähet, mis lendab prügisse. ÕUDNE! Kui me aga otsustaks hakata kasutama 100% Urby mähkmeid ja võtaksime näiteks aasta jooksul kasutusse ütleme 12 mähet (st et me peaksime pesema neid iga 2 päeva tagant), oleks meie kokkuhoid juba 258€ aastas. Päris asjalik summa, mis?

Tutvuge kindlasti Little Urbyga ja ootan juba teie kirjakesi teie kogemustega. 🧡

Üks kuu Thule Springiga // Spring vs Urban Glide 2

Hei, armsad!

Nüüdseks veidi üle kuu tagasi näitasin oma jälgijatele Instagrami storys, kuidas koos Gleniga pakkisime lahti ühte meie pere uut abimeest – Thule Springi. See käru tuli äsja müüki ja Stroller24 saatis meile käru testimiseks. Kui vahva ja põnev, et saame olla millegi nii värske omanikeks ja testijateks. 🙏🖤

Nüüd, kus oleme käruga juba põgusalt tutvunud ning Thule Urban Glide 2 ja Thule Urban Glide 2 double kõrvalt ka Springiga ringi kärutanud, oskame lisaks tutvustusele anda ka võrdluse Spingile ja Urban Glidele. Ehk siis olge valmis väga põhjalikuks postituseks! ✌

Esmalt polnud käru kokkupanemisel mingit kunsti. Praktiliselt tuli käru pakendist välja võtta, pehmendused eemaldada, rattad alla panna paari liigutusega, kaarvari külge, mis pole ka mingi tuumafüüsika ja oligi käru kasutamiseks valmis. Muide, ostes Stroller24’st käru võivad nad selle teie eest ka kokku panna, kui lähete poodi kärule järgi või tellite Tallinna piires nende oma kulleriga käru koju.

Minu esimesed emotsioonid käruga olid järgmised:

1. Käru on tugev ja nö kahe jalaga (loe kolme rattaga) maa peal. Ehk siis esimene asi, mida ilmselt jälle paljud küsivad ja teada tahavad, et kas kolme rattaline käru ei ole ebastabiilne. Ei! Ma pole ühegi Thule käruga seda täheldanud, mis meie käsutuses on. Kolm ratast on stabiilne! Muideks nii stabiilne, et laps võib astuda käru ees asetsevale jalutsile ja ise kärusse ronida.

2. Vauu, nii pikk kaarvari ongi või? Käru tootjad ilmselt mõistavaid aina enam, et pikk kaarvari on väga oluline. Ükski emme ei taha, et tema lapseke peaks võistlema magavas asendis näkku paistva päikesega ja veel vähem ei taha me oma lapse kärule neid katteid sinna kaarvarju külge toppid, mis õhul ringleda ei lase.

3. Pärast seda, kui olin kasutanud 4 kuud turvahälli ratastena Quinny Zapp Extra 2, olin hämmingus, kui lihtsasti kokkupandavaks on võimalik kergkäru TEGELIKULT teha. Ehk siis võrreldes Springi ja Zappi on Springi autosse panek tunduvalt lihtsam. Selleks kulub täpselt nii palju, et istumiosa klapp tuleb tõsta üles, vajutada nuppu ja lükata käru nö pooleks. Done! Lahti tegemine on veel lihtsam. 😀 Praktiliselt saab käru lahti visata.

4. Kindlasti väärib ära märkimist ka see, et mulle hakkas kohe meeldima lükkesanga kõrguse reguleerimise süsteem – teleskoop lükkesang. (Etteruttavalt võrdluste osas, ütlen, et see meeldib mulle tunduvalt rohkem, kui UG 2 oma) Ühe käega väga lihtsasti tehtav. Vajutad nupule sõrmede all ja libistad üles alla seda sanga.

Olen täheldanud, et väga paljud emad pööravad tähelepanu just pikale kasutusajale. Sellega võib Spring uhkeldada küll. Ilmselt kasvaks paljud lapsed käru kasutamise ajast välja, enne kui see käru neile väikseks jääks. Nimelt mahub minu meetrine 3a3k poeg Glen sinna suisa magama veel pikali asendis.

Käruga on lihtne manööverdada, esiratas on pöörlev kuid ka lukustatav. Lisaks tasuks kindlasti ära mainida, et käru kaarvari on UPF 50+ päikesekaitsega ja sooja ilmaga saab avada õhutusava.

Aga nüüd võrdluse juurde.

1. Kasutusaeg

Spring – põhimõtteliselt on kasutatav esimesest päevast aga seda vaid turvahälli ratastena. Istumisosa on kasutatav alates 6-kuuselt aga kui eriti täpne olla ja järgida lapse heaolu siis sellest hetkest, kui väike inimene oskab iseseisvalt istuda. Edaspidi kasutatav ilmselt kuni 3-aastaseni.

UG2 – selle käru saate kasutusse võtta juba sünnist alates, ostes kärule lisaks vankrikorvi. Kui laps õpib iseseisvalt istuma, võite ta panna juba istumisosasse. Enne ei ole soovistuslik, kuna seljatugi ei käi täislamavasse asendisse, vaid jääb pisikese kaldega. Kui on soovi, saab kasutada käru raami ka tõepoolest turvahälli ratastena. Kasutusaeg on seega nii pikk, kui teie seda oma lapsega soovite. Meie 3a3k 100cm poeg mahub kärusse ilusti lamama ja magama.

2.Kuhu ma selle käruga minna võin ja millist elustiili harrastavale inimesele käru sobib

Spring- Kindlasti on tegu ennekõike nn linnakäruga. Käru sobib hästi turvahälli ratasteks ja kui laps kasvab turvahällist välja siis poekäruna ideaalne. Miks mitte ka reisile? Meile meeldib käru kasutada ka siis, kui lähme näiteks kahe lapsega rongiga kuskile ja ilmselt valin edaspidi ka bussisõitudeks näiteks arstile minnes Springi, kuna ta on pisem kui UG 2 ja mahub paremini igale poole.

UG 2 – selle käru puhul on tegemist minu silmis peamiselt ikkagi jalutus- või sportkäruga. Käru on täiesti ideaalne sportliku eluviisi harrastavale perele, kus näiteks vanemad soovivad lapsega jooksmas käia. Aga minu arvates on tekkinud väga ekslik arvamus, et kui sa spordipoiss pole siis see käru sulle ei sobi. Miks mitte täiesti tavalisele emmele, kes on igapäevaselt kodune, veedab oma esimesed aastad pisikesega peamiselt kodus ja temaga lihtsalt jalutamas käies, mitte nö sportides? See on käru mis liigub lihtsalt igal maastikul väga hästi ja on mugav lükata nii poes, asfaldil, metsavahel kui ka kruusal. Sobib nii linna kui ka maale.

3. Kuhu ma selle käruga mahun ja kuidas ta autosse mahub

Spring – ma arvan, et pole kohta, kus sa selle käruga hätta jääd ja suure tõenäosusega mahub ta igasse autosse.

UG2 – selle käruga on nüüd küll nii, et ilmselt võib olla kuskil mõni lift, kus sinu käru suurus just eriti kasuks ei tule, või kui käru ka mahub, võib olla raskusi sinul lifti mahtuda. Kuna ma olen UG juba kasutanud mitu aastat, olen ma sellega läbi käinud kõikvõimalikud poed ja riidepoes ilmselt riivanud oma suurte ratastega nii mõndagi 🤫 aga kõik ostmised on saanud tehtud ja käimised käidud. Aga autosse ma teda väga panna ei armasta, mistõttu eelistan ma ilmselt autoga käies 99% tõenäosusega Springi. NB! Rattad käivad alt siiski imelihtsalt, et ainus takistus minu jaoks on ehk see, et ma ei tahaks käsi mustaks teha. 😀 Oluliselt suurem ta kokkupanduna ei ole, kui Spring

4. Pakikorv

Spring – väga mõnusalt ligipääsetav pakikorv.

UG 2 – võrreldes Springiga veidi keerukam ligipääs. Teisalt on sinu pakikorvi sisu nö salajas, sest kate on peal ja keegi ei pea nägema, mis sa sinna poetanud oled.

5. Seljatoe kalde reguleerimine

Mõlemal kärul on nöörsüsteemiga langetatav seljatugi.

6. Pidur

Minule isiklikult meeldib piduri peale panemise süsteem Springi puhul enam, kui UG 2. Tundub kuidagi lihtsam näiteks paljaste varvastega kasutamiseks, kui UG 2 pidur.

7. Hind Stroller24’s

Spring –  alates 469€

UG2 – alates 649€ (ilma vankrikorvita)

Ehk siis juhul, kui soovite teha valiku vaid selle põhjal, millist käru kasutada alates kuuendast elukuust, siis Springi hind on rahakotile sõbralikum. Aga siin tuleb silmas pidada tõesti seda, et midagi oleks vaja suure tõenäosusega ka enne seda kasutada, kuni laps istuma õpib.

Kokkuvõttes ütleksin, et need kaks käru on mõne omaduse poolest sarnased ja hea kvaliteediga aga nende kahe eesmärk on täiesti erinev. Kui teie elustiil on pigem sportlik, tahate kõndida pikki jalutuskäike, teil pole vaja käru tihti autosse toppida ja otsite midagi hästi lihtsasti lükatavat, sobib teie elustiiliga ilmselt UG 2 ideaalselt. Kui te olete linna inimene, teie teed kulgevad peamiselt bussigadega ja kõnniteedel, te ei armasta teha väga pikki jalutuskäike ja otsite midagi, mida on mugav ka autosse panna ja vajadusel ka reisile võtta, on Spring ilmselt teie perele parim valik.

Meie aga tunneme, et meie peres on mõlemad kärud vägagi vajalikud ja leiavad igapäevaselt kasutust. Sportimiseks ja igapäevaselt jalutamas käies kasutan ma UG 2, poes käies turvahälliga Springi ja kui meil on soov minna mõlema lapsega kuskile ja kogu perega, on meil kasutuses mõlemad korraga. Kui Gleanna selg on tugevam, hakkan ilmselt kohvikusse või poodi minnes rohkem Springi kasutama. Aga kuna ma armastan pikalt jalutada ei loobu ma ka UG 2 nii pea.

Palju edu valiku tegemisel ja meeldivat ostukogemust & olge terved! 🧡