Hei, armsad!
Ma pean alustama seda postitust lihtsalt tänulikkuse avaldusega. Ma ei teagi täpselt, keda tänada. Kas ma peaksin iseenda üle uhkust tundma, et olen nende aastatega siiani jõudnud või peaksin tänama Emmede Klubi, kes mind oma tiiva alla võttis, kui Gleni ootele jäin. Ilmselt mõlemat, sest ilma Emmede Klubis blogi alustamiseta ma ilmselt nii hästi jalgu alla poleks saanud, kuna tänasel päeval on üsna keeruline kõigi andekate ja tublide blogijate, suunamudijate ja niisama eriti ilusate ja edukate keskelt välja paista. Igatahes olen ma tänulik igale koostööpartnerile, kes mind usaldab ja minuga koos töötada soovib.
Eriti äge on see, kui koostööpartner tuleb mu ellu siis, kui ma just olen nende toote proovimisele ise mõelnud.
Mul on üks sõbranna, kelle lapsed kannavad ainult barefoot jalatseid ja kui nad mul külas käisid, vaatasin silmad punnis, millised talvejalatsid lapsel jalas olid. Nii pehmed, nagu sussid. Ma isegi küsisin, et kas tal külm pole, kuna minu silm on harjunud nägema väga paksu tallaga talvejalatseid. Ise kutsum oma talvesaapaid näiteks tanksaabasteks. Sealt maalt hakkasin tõsist huvi tundma barefooti vastu ja juba kevadel rääkisin emmele, et tahan Gleanna esimesteks papudeks ka barefoote.
Ja tegelikult nii saigi alguse meie suhe barefootiga, sest juba kevadel kinkiski emps Gleannale esimesed Liliputid. Siis ma muidugi ei aimanud, et suvel keksin ise ka paljajalu ringi.
Nõndaks võttis meiega ühendust www.sepuke.ee tiim, et kas me oleksime huvitatud barefoot maailmaga tutvuma. Algselt oli plaanis õpetada lapsed paljajalu käima aga kui nad märkasid minu storysid, kus rääkisin, et kuust kuusse lonkan ringi, sest olen jälle oma hüppeliigese välja väänanud, pakkusid nad ka minule võimalust proovida ära, kuidas barefoot jalas istub ja kas ka sellega oma hüppeliigesele haiget teen. Ja kui juba 75% perest barefoote proovima sai hakata, tegime juba üheskoos otsuse, et kaasame sellesse ka minu elukaaslase. Ja nii see uus ja väga põnev etapp meie elus alguse saigi.
Aga millest ma siin üldse räägin. Mis need barefoot jalatsid siis ikkagi on?
(Kogusin kokku erinevatest allikatest infot Googlest)
Barefoot jalatseid iseloomustavad järgmised omadused:
1. Lai ninakuju, mis jälgib varvaste loomulikku kuju
Sellel pildil tuleb hästi välja, millise kujuga tavalised jalatsid on ehk vasakul pool olevate jalgade pilt. Varbad on kokku surutud. Paremal pool näeme, milliseks on meie jalad loodud ja millises asendis peaksid meie varbad iga päev ka jalatsites olema.
2. Lame, kõrgendusteta tald
Miks? Sest just nimelt ilma kõrgenduseta tallad, aitavad tagada õige rühi.
Muideks on lastel käima õppides üks peamisi põhjuseid jalatsitega kukkumiseks ka see, et neil pole piisavalt head tasakaalu, kuna neil on liiga paksu tallaga ja kõrgendustega jalatsid.
Ja siit võib ka järeldada, et ehk oli ka minu pideva hüppeliigese väljaväänamise põhjuseks vale tald ja kõrgendused.
3. Võlvitoestuse puudumine
Võlv ei vaja toestust. Kui me kanname jalatseid, mis pakuvad võlvile kunstlikku tuge, muutub meie jalg laisaks. Lihased ei tee enam tööd, nad muutuvad nõrgaks ning kui kunstliku toe eemaldame, ei ole enam lihaseid, mis võlvi hoiaksid. Nõrgad jalalihased tähendavad aga muu hulgas seda, et saad kergemini sportides jalavigastusi. Ja kuna su lihased on laisad, on need vigastused ka rasked paranema.
4. Väga painduv tald, mis on ühtlasi ka õhuke
Sa peaksid olema võimeline painutama jalatsit C-kujuliseks ning välja väänama nagu rätikut ehk jalats ei peaks mitte ainult keskelt paindlik olema vaid mitme nurga alt. Painduv tald liigub su jalaga kaasa ning võimaldab jalal liikuda loomulikult. Jäiga tallaga jalats teeb kõndimise raskemaks, kuna jalats ei tee jalatallaga koostööd.
Tänu õhukesele tallale teevad su jalalihased rohkem tööd ning muutuvad tugevamaks. Tugevad jalad on aga terve keha alus.
Kuidas on läinud meie esimesed nädalad barefoot jalatsites?
Alustame minust, kelle jaoks on see muutus ilmselt kõige suurem, sest minu jalad on küll läbi käinud sadu jalatseid alustades mõne eurostest turu jalatsitest, lõpetades väga tuntud firmadega, mis vaatamata oma kallile hinnale on väga halvad valikud olnud. Rääkimata jumal teab kui kõrgetest kontsadest. Tänasel päeval tagasi mõeldes ja teades, mis tunne on kanda barefoot jalatseid, hakkavad mu jalad pelgalt vanadele jalatsitele mõetlemisest valutama ja judinad jooksevad üle.
Okei, ma tunnistan, et mulle väga meeldivad tanksaapad ja eks kontsaga king teeb ka väga naiselikuks (ma loobusin nende kandmisest aastaid tagasi oma hüppeliigeste pärast) aga ma olen alati teadnud, et minu jalad ei armasta kontsakinga. Ja ma ei usu kedagi, kes ütleb, et ta tunneb kontsakingades ennast mugavalt ja võiks nendega 24/7 käia.
Nõndaks rändasid siis minu juurde Be Lenka Prime jalatsid. Minu esimene mõte – no on ikka naljaka kujuga küll esmapilgul. Aga kui kerged, kui õhukesed. Nendega ma vist küll kunagi ville ei saa.
Ja loomulikult olid nad kohe jalga pannes imemugavad ja tundus, nagu jalatseid polegi. Reaalsus tabas mind siis, kui esimesel korral jalutama läksin. Oh, kus ma oma jalgu viskasin ja kandasid vastu maad trampisin ja põrutasin. Ja tol hetkel mõistsin, miks mulle öeldi, et ma pean õppima barefoot jalatsitega kõndima. Täpselt selline tunne oligi, nagu õpiks kõndima. Tundsin igat sammu oma tallaga ja iga lihas jalas hakkas tööle, eriti säärtel.
Kui te nüüd arvate, et ma esimesest päevast lendlesin siis, oh ei. Mul olid 1-1,5 nädalat jalad üsna kanged ja iga hommik tundsin, nagu oleksin maratoni jooksnud. Miks? No küllap selle pärast, et mu jalad hakkasidki kõiki lihaseid ühtäkki korraga kasutama. Sama on ka põhimõtteliselt näiteks kõhulihastega, et kui te nüüd pole teinud trenni jumal teab mitu kuud või aastat ja lähete kuskile kõht, selg, tuhar trenni siis on teil ilmselt 5 päeva tunne, et olete läbi pekstud. 😀
Mõni nädal hiljem võin öelda, et ma olen 95% olukordadest valinud just need jalatsid omale riiulist jalga. Ma võin kindel olla, et mul ei hakka kuskilt midagi hõõruma, jalanõud püsivad ilusti jalas, mul on mugav jne. Ma olen kergelt hädas tegelikult, sest ega ma naljalt muid jalatseid enam osta ei taha aga ma pean olema teiega aus. Minu arust on barefoot jalatsid küllaltki kallid. Kui nüüd võtta nii, et üks korralik paar barefoote on pea 25% minu kuu sissetulekust. Mul on olnud kapis üksikud paarid jalatseid, mille hinnad on küündinud üldse saja euroni ja need üksikud paarid on sellised, mis on leidnud tõesti kasutust igapäevaselt.
Mulle tundub, et hetkel puudubki mul suvisel hooajal üks paar sportlikumaid barefoote, ühed sandaalid ja siis ehk kuluks sinna kõrvale üks viisakam musta värvi king ära, mida viigipüksiga näiteks panna.
Aga ma arvan, et barefootide kasutamine aitab mul tegelikult vähendada seda jalatsite ületarbimist, sest just seda ma terve elu olen teinud. Ja see oleks ikka kordades väiksem jalatsipark, kui mul siiani selles elus on olnud. Tänasel päeval on mul küll tunduvalt vähem jalatseid aga pole kauge see aeg, kui ma ainult iseendale teenisin ja mu kapis haigutas 80 paari jalatseid, sest ikka ja jälle panen jalga need ühed lemmikud. Näiteks oli mul see aasta kapis ligi 10 paari erinevaid saapaid, mida talvel kanda saab. Huupi ütlen, et 50% ajast käisin tanksaabastega ja teine 50% coretexidega kärutamas. Need võiks nüüd tuleval talvel asendada kahe paari barefoot jalatsiga ja oleks vist asi vask. Kõlab nagu plaan. Näis kas ma suudan praktikas ka nii tugev olla, kui teoorias.
Minu elukaaslasega on asi natuke lihtsam, samas mõneti keerulisem. Kuna tema töö nõuab temalt turvajalatseid, ei saa temast paraku iial 100% barefoot jalatsite kandja. Kes ei tea, mis turvajalats on, siis see on põhimõtteliselt metallist nina ja tallaga jalanõu, et vältida igasugu õnnetusi, mis võiks töömaal juhtuda. See on minu teada lausa nõue tema töö juures. Aga vabal ajal võib temast küll saada barefoot kandja. Esiteks on meestele juba eos lihtsam jalatseid leida ja neid pole üldse palju vaja. Teiseks kui G juba midagi omale ostab, kannab ta neid julgelt mitu aastat, sest ta hoiab hästi oma asju ja veedab siiski nii suure osa oma ajast tööl, seega tavalised jalatsid just eriti palju kulutamist ei saa.
G esimesteks barefootideks said Be Lenka Icon mustad jalatsid. Sobivad imeliselt teksa kui ka viisakate pükstega. Küsisin ka mehelt, et mis siis tema esimesed emotsioonid olid jalatseid kandes ja ta kiitis neid, kuna talle tundus, et ta jalad puhkavad, miski ei ahista ja varvastel on ruumi liikuda ning hingata.
Lastega pole küsimust. Ma teadsin kohe, et Gleanna hakkab paljajalu kõndima aga miski pärast ma venitasin Gleni jalatsitega. Nüüd on Glenil olemas hetkel üks paar praeguseks Bundgaard Walkereid, üks paar sügiseks valmis ja järgmisena plaanin soetada Glenile lasteaeda barefootid ning otsin ka sujuvalt kummikuid.
Gleanna hakkas hiljuti oma esimesi samme tegema ja nende Froddodega ei ole tal neid sugugi keerulisem teha, kui paljajalu. Tihti räägivad emmed, et nende lapsed pole nõus jalatsitega tipa-tapa tegema. Ilmselt suuremal osal juhtudest ongi põhjus selles, et lastel on valed jalatsid, nad komistavad nendega, neil on ebamugav ja raske. Laste jalg on arenemisjärgus teismeliseks saamiseni ja ülimalt oluline on lasta nende jalgadel areneda kõige loomulikumal moel. Mina kavatsen oma lapsi igatahes suunata barefoote kandma nii kaua, kui võimalik.
www.sepuke.ee e-poes kehtib sooduskood “karoliina15”, millega saab täishinnaga toodetelt 15% soodustust.
Karoliina Koovit 